Aedvioletsed sordid õitsevad rikkalikum alt ja on suuremate õitega. Väga väärtuslik dekoratiivsete lehtede ja õitega kannike on Põhja-Ameerikas ja Gröönimaal metsikult kasvav labradori kannike Viola labradorica. Selle liigi taimed moodustavad lühikesi, 5-10 cm pikkuseid pika sabaga südamekujulisi lehti, lillat värvi, eriti alumisel küljel. Kultivaril 'Viride' on helerohelised lehed.
Õied on väikesed ja helesinist või lillakassinist värvi, nagu sordil 'Purpurea'.Arenevad aprillis ja mais, ei lõhna.Labradori kannike näeb muljetavaldav välja erineva suurusega rühmadena aedades ja parkides, puude ja põõsaste seas, aga ka väikestel nõlvadel ja terrassidel ning kiviaedades.
Põhja-Ameerikast pärit liblikas Viola sororia (Viola papilionaceae) moodustab kumeraid 15–20 cm kõrgusi tükke. Lehed on suured, südamekujulised või munajad, pika sabaga, lillad valge silmaga, lõhnata. Sordil 'Albiflora' on valged õied, 'Priceaena' - valge tumesinise soontega, 'Freckles' - valge, sinisekirju ja 'Framecheck Apricot' virsikukollane. See õitseb aprilli lõpus ja mais. Kasvab koos lühikeste maapealsete jooksjatega, eriti hästi varjulistes ja niisketes kohtades. See on väga vastupidav.
Üks kõrgemaid kannikesi (20-60 cm) on Kesk- ja Ida-Euroopas, Siberis ja Hiinas levinud erksate lavendlisiniste õitega Viola elatior pikkadel vartel. Õitseb mais-juunis. See levib kergesti iseenesest. Seda saab kasvatada lilleniitudel ja lillepeenardel
Aafrika kannikese kasvatamine ja eest hoolitsemine
Väga populaarne liik on uustulnuk Püreneedelt sarvikannike Viola cornuta. Ta kasvab kuni 25 cm. Eelkirjeldatud liikidest erineb see suuremate pika tõuke ja pika õitsemisega (hiliskevadest sügiseni). Nad meenutavad tuntud pansisid.Liigidel on need lillad ning sortidel sinine, kollane ja valge.Üks ilusamaid sorte on lumivalgete õitega ja väga pika ja rikkaliku õitsemisega 'Alba Minor'
