Juba sajandeid tagasi jälgisid inimesed taimede taimestiku ja looduses toimuvate ilmamuutuste tsükleid. Nii on hästi aru saadud põhilistest loodusseadustest, mis võivad anda ka tänapäeval palju suuniseid aastaringse aiahooldusplaani koostamiseks. Poola oli esimene riik, kus alates 15. sajandist peeti arvestust fenoloogia, s.o teaduse valdkonnas, mis uurib seost ilmastiku hooajaliste muutuste ning perioodiliste nähtuste vahel taimede ja loomade elus.
Fenoloogilised aastaajad
Astronoomilises kalendris algab kevad 21. märtsil, päeva ja öö võrrandi ajal.Looduses, eriti taimede maailmas esinevate nähtuste erinevuste põhjal on nn. fenoloogilised aastaajad. Poola jaoks eristati kaheksat:Przedwiośnie- esimene nn. taimede ilmumine - õitsevad kõige varasemad püsililled (nt varsjalg) ja veel mittelehelised puud ja põõsad (nt koerapuu);priimulad- õitsevad puud ja põõsad, millel on samal ajal lehed;kevad- lehtedega puud ja põõsad õitsevad;varasuvi- teravilja õitsemisest varase viljade valmimiseni;suvi- teravili ja viljad valmivad, pärnad õitsevad;varasügis- hilised viljad valmivad;sügis- lehtede kollaseks muutumise ja langemise periood (täissügis - kuldne ja hiline - lehtedeta);talv- vegetatiivne puhkeperiood.
Pärast fenoloogiliste ilmumiste kuupäevade kandmist meie riigi kaardile saame pildi aastaaegade järjestusest ja kestusest konkreetsetes piirkondades. Need on nn isofeenilised kaardid, mis näitavad, et pikim varakevadine periood esineb B altikumi, Oderi ja Visla maadel.Kevad algab kõige varem Wielkopolskas ja hiljem alt Masuuria järvepiirkonnas.
Kasvuhooaeg
Kasvuperioodi pikkus on otseselt seotud fenoloogiliste hooaegade välimuse ja kestusega. Lääne-Wielkopolska, Sileesia madaliku ja Sandomierzi jõgikonna puhul on see 220 päeva, riigi keskosas 200–210 päeva ja Masuuria järvepiirkonnas üle 190 päeva. Vegetatsiooniperiood on mägedes lühim. Tippajal võib see piirduda kümnekonna päevaga.
Ebatäpne kevad
Kahjuks ei allu loodus kuupäev survele, nii et kevad tuleb harva õigel ajal. Mõnikord on liiga vara, mõnikord liiga hilja ja loomulikult pole see taimede arengu suhtes ükskõikne, sest nende jaoks loeb päikeseliste päevade arv ja õhutemperatuur. Seetõttu võivad lehepungad ja õied (fenoloogilised faasid) ilmuda väga erinevatel aegadel ning erinevus on veelgi suurem, kui võrrelda meie riigi üksikuid piirkondi.
Aeg alustada hooaega
Kui vaatame taimi tähelepanelikult, saame selle põhjal kindlaks teha, milliste aiatöödega tuleks alustada. Varakevadel hakkavad õitsema esimesed talvekuurid, lumikellukesed, lumikellukesed ja kevadised lumetormid. Varakevadel lisanduvad kaunilt õitsevad anemoonid, forsüütiad, tulbid, nartsissid ja safiirid järk-järgult viljapuud ja põõsad ning noored karusmarja lehed säravad lopsakas roheluses. Kui õhus tunneme ülemeeliku priimula, kollase koore ja türnpuuploomi magusaid lõhnu, tähendab see, et saame lõpuks ilutaimedelt talvekatted eemaldada ja juurviljaaias on aeg maasse külvata, teiste hulgas herned, punane peet ja spinat. Varakevad on ka rooside pügamise aeg, et eemaldada surnud puitunud osad ja lühendada vanu võrseid.
Õhus sireli lõhn ning õuna- ja kirsipuude lopsakas õitsemine annavad märku kevadhooaja saabumisest.See tähendab, et on aeg istutada. Püsikud ja üheaastased taimed võivad siis sattuda maapinnale. Varjulistes puistutes õitsevad aromaatsed härmatised ja pihlakas avavad pungad. Pärast mai keskpaika on külmaoht tühine ja taimed hakkavad aeglaselt suvehooajale jõudma.
