Koristusaeg
Kui me pole seda varem teinud, siis tasub aia korrastamisega alustada kohe. Pole liiga külm ja lund on maha sadanud, seega saame püsilillede ja kõrreliste kuivanud osad trimmida ja eemaldada.Jäta mõned seemned talveaia kaunistamiseks ja ülejäänu viska kompostile
Põletame haigeid osi, et hävitada patogeensed eosed.Jätkame langenud lehtede riisumistNeed ei saa jääda murule, sest need on rohumädaniku allikaks.
Katame taimed
Pärast esimesi tugevaid külmasid, kui maapind on veidi külm, hakkame külmaõrnaid taimi katma.Kasutame näiteks talvist agrotekstiili, põhumatte, pappi, ajalehti, mulda, puukoort, okaspuuoksi
Eriti kaitseme sügisel istutatud noori taimi, sibulaid, biennaale, roose, loorbereid, perekondi, kanarbikuid, kanarbikuid, aga ka aedhortensiaid.Katame ka konteinereid, milles taimed püsiv alt kasvavadAsetage need polüstüreenile või muule materjalile, mis isoleerib konteinerit külma betooni eest.
Istutame endiselt
Maikelluke on ainus püsik, mis talub nii hilist istutamist.Muidugi teeme seda enne külma saabumist.Istutame ka põõsaid ja puid nn paljasjuur.
Külvame veel
Saame veel istutada mõned mitmeaastased taimed, mille seemned vajavad külmutamist, näiteks priimulad, lillepeenrad, hellebore ja kannikesed.
Kastke igihaljas põõsas
Mõnikord on sügis pikk ja kuiv. Sellisel juhul tuleks kasta igihaljaid põõsaid, nii leht- kui ka okaspuid, sest need peavad enne külma tulekut vett saama.Kui maapind on härmas, on juba hilja ja päikesepaistelistel talvepäevadel kaotavad taimed aurustumisprotsessi tulemusena kiiresti väikese koguse vett
Siis tuleb nn füsioloogiline põud, mis põhjustab taimede kuivamist. Potis kasvavad taimed on selle nähtusega eriti kokku puutunud.
