Pukspuuliblikas on invasiivne liblikaliik, mille tiibade siruulatus on kuni 4 sentimeetrit, mis teeb temast suurima liigi Euroopa Crambidae seasTänu väga iseloomulikule tiibade värvile on pukspuu koid on lihtne ära tunda.
Levinumal valgel kujul on sillerdavad tiivad, mille esitiiva esiserva kulgeb lai pruun triip ja mõlema tiivapaari välisservadel kulgevad veelgi laiemad sama värvi piirid.Märkimisväärne protsent populatsioonist on pruuni tiiva taustaga, selgelt eristuva purpurse läikega ja kontrastse valge poolkuukujulise laiguga isendid.
Oluline on see, et pukspuud on selle liblika vastsete ainsad peremeestaimed, samuti munemis- ja kohtumispaigad mõlema soo esindajatele.Kesk-Euroopas keerleb liik olenev alt ilmast ja kliimatingimustest kaks või kolm põlvkonda aastasVastsed arenevad peremeestaime lehtedel ja võrsetel, keerutades intensiivselt siidniite. Nooremad närivad lehtede servi, vanemad aga peaaegu kõik lehed. Intensiivse söötmise korral on võrsed sageli defoliatsioonist ja taimed isegi närbuvad.
(Pilt: www.lepiforum.de) |
2012. aastal täheldati karbiliblikat esimest korda Poolas Dolnośląskie vojevoodkonnas ning 2015. aastal registreeriti tema esinemine ka Opolskie ja Małopolskie vojevoodkonnas. Liblikaid ja nukke täheldati koduaedades, lahtiste ühepereelamute seas, enam-vähem intensiivselt istutatud pukspuupõõsastega
– Võõratele mandritele tuuakse pidev alt uusi putukaliike, sealhulgas liblikaid, kelle munad, vastsed või nukud kanduvad kergesti peremeestaimega pikkade vahemaade taha. Looduslike parasiitide ja kiskjate puudumisel muutuvad need liigid uutes piirkondades sageli problemaatiliseks ja võivad põhjustada suurt kahju. Pukspuuliblikas toodi Euroopasse importtaimede tulemusena. Selle looduslik levila on Ida-Aasia subtroopilised alad Indiast läbi Hiina, Korea, Jaapani ja Venemaa Kaug-Idani. Esimest korda Euroopas leiti liik
Edela-Saksamaal aastal 2007. Viimasel kümnendil koloniseeris ta kiiresti teisi alasid ja on nüüdseks tuntud enamikust Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikidest ning nüüd ka Kesk-Euroopast – ütles dr.Marek W. Kozłowski, prof. Päike Varssavi Maaülikooli rakendusliku entomoloogia osakonnast
Alates eelmisest aastast on selle kahjuri arvukus mõnes linnas märgatav alt kasvanud, eriti Krakowis, kus linnaparkides ja aedades on ööliblikas pukspuu lehti söönud. Viimastel nädalatel ilmus pukspuuliblikas ka Varssavis Bemowos. Nähtuse ulatus on nii suur, et võime rääkida tõelisest katkust!
- Pukspuuliblikaga saame võidelda mitmel viisil. Kõige tähtsam on aga taimi sageli jälgida, et saaksime õigel ajal reageerida. Iga paari päeva tagant tuleb põõsaid hoolik alt uurida ja kontrollida, kas neil pole näksitud lehti ja lõnga. Põõsaid tuleb hoolik alt jälgida, sest noored röövikud hakkavad sageli toituma võra siseruumides. Röövikud tuleks võimalikult vara kinni püüda ja hävitada.Võime neid käsitsi koguda, põõs alt maha raputada või kõrgsurveveega pesta – nõustab PSOR-i ekspert dr Joanna Gałązka.
Röövikute püüdmine on sageli piisav kaitsemeetod, eriti koduaedades, kus kasvavad üksikud põõsad. Kui efekti pole, võite kasutada dekoratiivtaimede kaitseks mõeldud atsetamipriidil, deltametriinil ja lambda-tsühalotriinil põhinevaid keemilisi aineid – lisab dr Gałązka.
Enne taimekaitsevahendite kasutamist lugege hoolik alt etiketti, kust leiate kõige olulisema teabe antud toote kasutamise kohta
Polish Plant Protection Association (PSOR) esindab taimekaitsevahendite tööstustPSOR viib ellu projekte, mille eesmärk on igakülgne teavitamine ja koolitus taimekaitsevahendite ohutu ja vastutustundliku kasutamise kohtaPSOR on PSOR pakendikogumissüsteemi omanik ja koordinaator.Taimekaitsevahendeid turule toovate ettevõtete nimel viib ta läbi üleriigilist hariduskampaaniat loosungi all "Iga pakk loeb." Ühtlasi propageerib ühing taimekaitsevahendite ohutut kasutamist loosungi all "Kaitset ei vaja ainult põllukultuurid". 2015. aastal käivitas PSOR üleriigilise hariduskampaania "Vajalikus kaitses". Selle eesmärk on teavitada kaasaegsetest taimekasvatusmeetoditest ja kaasaegsest põllumajandusest, milles kasutatakse taimekaitsevahendeid.