Meie vaesel maal proovisime edutult kasvatada väärilisi viinamarjasorte. Kahjuks oleme ebaõnnestunud. Õnneks tuli meile appi naaber, kes kinkis oma laudas kasvavatest põõsastest mõned oksad. Need polnud kasvatamisel nii valivad!
Nüüd tähendab suve lõpp minu jaoks meeldivat tegevust oma viinamarjaistandusest. Nad valmivad järjest, mistõttu kulub selleks kuni kaks nädalat. Valged kobarad on alati valmis korjamiseks veidi varem kui punased. Tänu sellele on mul palju aega neid rahulikult töödelda. Ei mina ega mu pere ei põlga ära otse põõsastelt korjatud ja söödud viinamarjade maitset.
Need on parimad, kuigi teatud oht on olemas. Juba mitmendat aastat on minu konkurentideks herilased, kelle jaoks on küpsed viinamarjad päris delikatess. Nende viibimine viinamarjaistanduses ei tee minu tööd lihtsamaks. Kui ma ei taha nõelata saada, pean iga rühma mitmelt poolt jälgima ja sissetungijad maha lööma.Ma arvan, et herilastega pole midagi pistmist. Mõned juhendid soovitavad küpsevad viinamarjad sulgeda paberkottidesse. Minu viieteistkümne põõsaga oleks see raske, väsitav ja veelgi hullem – aeganõudev ülesanne.
Pean alati valima koristamiseks õige hetke - kui viljad on piisav alt küpsed ja herilased pole jõudnud veel enamikust
neist mahla välja imeda. Vaatamata sellele soovimatule seltskonnale saan siiski kuueaastaselt viinamarjaistanduselt umbes 20 kg viinamarju. See on pere vajaduste rahuldamiseks piisav summa.Lihts alt viinamarjade korjamine ei valmista mulle palju probleeme. Käeulatuses olevaid küpseid kobaraid lõikan väikese oksakääriga.Seejärel paigutan need õrn alt väikestesse anumatesse.
Tavaliselt helistan oma mehele natuke kõrgemal asuvatesse klastritesse. Mõnikord juhtub, et olen sunnitud seda tegema voldikredelilt, mitte liiga kõrgeltViinamarjasaagi koristamise ajal püüan mitte ühtegi kogumisvalmis kobarat tegemata jätta. Seetõttu on oluline, et mõlemad käed oleksid koristamisel vabad. Peate liikuma läbi lehtede ja noorte võrsete tihniku.
Kui oleme kõik imeliste, maitsvate viinamarjadega piisav alt rahul, võin mõelda hoidiste alustamisele. Ma ei poolda korjatud puuviljade suhkruga säilitamist, seega jätan hoidised loomulikku olekusse. Pigistan mahla mahlapressis. Valmistan seda eraldi valgetest ja punastest viinamarjadest.
Siis tegutsen kahel viisil: osa neist lihts alt külmun selleks otstarbeks kohandatud plastanumates. Valan osa emailpotti. Kuumuta see peaaegu keemiseni ja vala siis ääreni hästi aurutatud purkidesse.Selline külmas hoitud mahl rikneb alles järgmisel suvel.
Muidugi säilitab sügavkülma mahl palju rohkem vitamiine ja mineraalaineid ning on samas palju maitsvam. Kahjuks ei ole mul alati piisav alt ruumi selle hoidmiseks.
Koduveinile kulutan ka palju punaseid viinamarju. Meie maitse on kuiv, mitte liiga tugev, vähese mustsõstramahlaga rikastatud. Just nemad annavad sellele suurepärase aroomi ja õrna hapukuse. Noh, see on maitse asi.
Viinamarjad, kuigi kaloririkkad, sisaldavad palju C-vitamiini, orgaanilisi happeid ja mikroelemente. Seetõttu püüan alati, et nendemaitse ja terviseväärtused saadaksid mind ja mu perekonda aastaringselt.
Jadwiga Antonowicz-Osiecka
 |
