8 aastat on meil olnud viljapõõsastega krunt - peamiselt punased ja mustad sõstrad. Kogu mu pere ehk mina, abikaasa Aleksander ja kaks tütart söövad kõige rohkem puuvilju otse põõsast. Ja kuigi amatööre on palju süüa, hoolitseb mu Alek sõstarde eest. Tema on see, kes istutas, väetab ja lõikab põõsaid.
Saime krundi sügisel ja mu mees tegi kohe mulla valmis: väetas sõnnikuga ja kaevas mulla üles. 2 nädala pärast tegi ta plaastrid juurviljadele ja meie põõsastele. Sõstrad istutati teineteisest 1,5 meetri kaugusele, et neil oleks piisav alt kasvuruumi ja lihtne ligipääs.
Meil õnnestus esimesel aastal pärast istutamist korjata paar peotäit vilju. Suuremat saaki pidime aga veel aasta ootama ja kolmandal oli tõeline viljauputus. Siis tegi mu mees põõsaste ümber spetsiaalsed puidust piirded, kuna viljakad oksad hakkasid juba maas lebama. Toed tegi ta vanadest liistidest.
Hetkel on meie sõstrad 8 aastat vanad ja mu mees hoiab neid kogu aeg vaos. Lõikab neilt vanad, haiged või katkised võrsed. Ta teeb seda ka selleks, et vili oleks suurem.
Minu abikaasa on krundil peamine üürileandja, kuid pean tunnistama, et ta on ka köögis suurepärane. Just tema valmistab igal aastal mitukümmend pudelit puuviljamahla. Kõige maitsvamad on sõstrad. Eraldi punasest ja eraldi mustast, sest kahju on maitseid ja värve segada.
Sõstramahla valmistamiseks peske puuvili, vahetage see välja ja visake koos sabadega mahlapressi. Seejärel tuleb lisada suhkur ja keeta.Välja tulevad maitsvad ja mis peamine, väga selged mahlad. Kui soovid samadest sõstardest moosi teha, siis koori sabad enne mahlapressi viskamist. Kui mahl on valmis, kasutage mahlapressi jäänud viljaliha. Vahel teeme marmelaadi ka nii, et praadime puuvilju koos suhkruga potis. Samuti küpsetame kooke värskete sõstardega. Minu selle aasta plaan on tortid, sest ma pole neid kunagi varem teinud. Pean lihts alt leidma huvitava retsepti.
Krystyna Laskowska
