Kevad on alanud. Enne kui väetisi puistama hakkame, tasub meie aia mulla seisukord üle vaadata. Mulla seisundit parandades saame muuta oma taimede elu lihtsamaks ja panna nad kasutama tarnitud mineraale veelgi paremaks kasvuks ja arenguks.
Kahjuks halveneb Poola muldade olukord süstemaatiliselt. Mulla viljakus langeb mitmel põhjusel, sh külvikorra puudumise (samade taimede pidev kasvatamine samal kasvukohal), orgaanilise väetamise puudumise ja ka kemikaalide kasutamise tõttu. See probleem puudutab mitte ainult põllumajanduspiirkondi, vaid ka kodu- ja aedu.Seetõttu tasub vaadata mullaviljakust mõjutavaid tegureid, sest need määravad meie taimede kasvujõu ja tervise, aga ka väetamise efektiivsuse
Väsinud mullas kasvanud ja humiinhapetega väetatud maasika erinevus
Saame välja tuua 3 tegurit, mis määravad mulla viljakuse ja mõjutavad väetamise efektiivsust ning sellest tulenev alt ka saadavat saaki. Need on: mulla pH, huumusesisaldus ja mulla struktuur. Halb pH-tase, huumuse puudumine ja halb vee-õhu suhe takistavad paljude toitainete kättesaadavust.
Mulla pH-l on oluline mõju toitainete kättesaadavusele, juurestiku arengule ja taimede kasvule. Happelistel muldadel suureneb väga kiiresti kergesti ligipääsetava mangaani ja alumiiniumi kontsentratsioon, mis suurtes kogustes on taimedele mürgised ja vähendavad saagi kvaliteeti. Pidagem siiski meeles, et on taimi, mis on enam-vähem atsidofiilsed. Ligikaudsed tehasevajadused on kirjeldatud allolevas tabelis.
Lihtsaim viis selleks on kasutada Helligi happemõõturit. Panime väikese mullaproovi mõõteskaalaga taldrikule ja segame seejärel Helligi vedelikuga. Mõne aja pärast muudab proov värvi, mis näitab selle reaktsiooni.
Enamik Poola muldadest on hapendatud või vähem. Seetõttu on mulla lupjamine väga oluline agrotehniline protseduur. See parandab mulla füüsikalis-keemilisi omadusi, toitainete kättesaadavust ja mulla struktuuri. Lubjaga varustades neutraliseerime liiga happelise pinnase pH. Parim kuupäev lupjamiseks on sügisLiiga aluselise pH-ga pinnase korral tehakse mulla hapestamiseks madala pH-ga turvast või mineraalväetist nagu nt.ammooniumsulfaat.
Huumuse sisaldus mullas on üks olulisemaid selle viljakust määravaid tegureid, mis mõjutab taimede kasvu, saaki ja kvaliteeti. Huumus mõjutab mulla füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi, määrab nii selle struktuuri kui ka sorptsiooni- ja puhverdusomadused. Väga oluline on ka otsene stimuleeriv toime taimede arengule
Mulla huumus on väga keeruline ühend, koosneb paljudest erinevat värvi fraktsioonidest, vees lahustuvusest ja kergest mineraliseerumisest. Huumuse põhikomponent on humiinhapped. Huumuse teke ja lagunemine on pidev, kuid aeglane protsessHuumus loodusliku sideainena põhjustab mullaosakeste kokkukleepumist suuremateks ja vastupidavamateks mullaagregaatideks. Tänu sellele saab muld vastupidava tükilise struktuuri, mis on viljakuse aluseks.
Humiinhapped mõjutavad positiivselt mulla viljakust ja taimede kasvu tänu kõrgele katioonivahetussorptsioonile, hapnikusisaldusele ja suurele veemahutavusele. Nende eelistest on pikk nimekiri:
Allolev diagramm illustreerib humiinhapete mõju.
Humiinhapete vähesus põhjustab vee ja mineraalide uhumist pinnasesse
Humiinhapetega väetamine on aias mulla hea seisundi säilitamise võtmekoht. Meil on valida mitme humiinhapete allika vahel
Põhiväetamine komposti ja sõnnikuga. Humiinhapete sisaldus neis pole aga kuigi kõrge ning pealegi toimub kiire mineraliseerumisprotsess, mille tõttu orgaanilised ained mineraliseeruvad enne mulda jõudmist.
Kõige tõhusam humiinhapete allikas on leonardiitidel põhinevad orgaanilised-mineraalväetised. See on mineraal, mis on turba ja pruunsöe vahepealne vorm. Leonardiidi ladestused on kümneid miljoneid aastaid kestnud orgaanilise aine humifitseerimise tulemus. Seda kasutades varustame mulda bioaktiivsete humiinhapetega, mis hakkavad mullas väga kiiresti toimimaLeonardiidil põhineva väetise näiteks on Rosahumus. Üks kilogramm Rosahumust sisaldab sama palju humiinhappeid kui 30 tonni sõnnikut. See väetis lahustub hästi vees ja seda kasutatakse mulla kastmisel või pihustamisel. "
Kolmas mulla viljakust mõjutav tegur on selle struktuur. Probleemid, millega me kruntidel ja aedadel tavaliselt kokku puutume, on liiga liivane või liiga savine pinnas. Tõhus lahendus mõlemale probleemile on humiinhapete varustamine, mis toodavad huumust, mis loob mulla tükilise struktuuri.
Parempoolne joonis näitab, kuidas ebanormaalne struktuur pärsib taimede kasvu.
" Humiinhapete puudumine liivases pinnases põhjustab vee ja mineraalide halva peetuse – need voolavad alla pinnasesse, mistõttu jäävad taimejuurtele kättesaamatuks. Kasutades väetisi nagu Rosahumus, anname aktiivseid humiinhappeid, mis muudavad mulla struktuuri kleepuvamaks ja säilitavad väärtuslikumaid koostisosi. Nii niisutatud ja toidetud pinnas on taimedele palju parem keskkond. "
Savimuld on tavaliselt kompaktne ja kõva – sinna ei pääse õhk, vesi ega mineraalid. Sellises pinnases jäävad taimed ilma mitte ainult toitainetest, vaid ka kasvuruumist. Sageli puutume sarnase probleemiga kokku piirkondades pärast maja ehitamist, kus sügavamatest pinnasekihtidest savi on välja kaevatud ja pinnale laiali puistatud.Rosahumuse väetisega sellisesse mulda tarnitud humiinhapetel on õhutav toime – vesi ja õhk pääsevad sügavamale ning taimed saavad arenguruumi.