Hilissügisel kaovad kruntidelt suve- ja varasügisesed saagid. Tasub alustada ettevalmistusi järgmiseks kasvuperioodiks ja mõeldataimede sügisel väetamiseleVaata, mis kasu on taimede sügisel väetamisest, millal on kõige parem anda sügisväetisi, kuidas doseerida väetisi sügisel ja millised väetised on parimad taimede sügisel väetamiseks
Taimede väetamine sügisel
Joon. depositphotos.com
Sügisel viljastamise hooajalon palju eeliseid. Ennekõike väldime taimede läbipõlemise võimalust, mis võib tekkida kevadise liiga intensiivse väetise kasutamise tagajärjel.Talve jooksul toimuvad väetise komponendid soodsad muutused, ballastielemendid uhutakse minema ja väetis jaotub mullas hästi. Võime kasutada ka odavamaid väetisi, mille kevadine kasutamine oleks taimedele ebaefektiivne või lausa kahjulik. Teineargument sügisel väetamise kasukson vähendada aias töö intensiivsust praegusel aastaajal. Kevadel saame oma energiad pühendada muudele aiatöödele
Sügis on hea aeg mulda kaaliumi ja fosforiga väetadaVõime rakendada ka lupjamist. Lämmastikku me aga ei kasuta, kuna see leostub talve jooksul mullast. Pealegisügisel otse taimede alla antav lämmastik stimuleerib nende kasvu ja raskendab talvisesse puhkeolekusse sisenemistErandiks on lämmastiku kasutamine karbamiidi kujul viljapuud, mida aga tehakse alles siis, kui taimed on kasvamise lõpetanud ning selle põhieesmärk ei ole lämmastikväetamine, vaid võitlus viljapuude ohtliku haigusega, milleks on õunakärntõbi (langenud lehti pritsitakse nende lagunemise kiirendamiseks ja hävitada kärntõve seeneniidistik).
Reegel on siis see, etsügisel kasutatavad väetised peavad olema lämmastikuvaesedvõi üldse mitte. Hea näide sellisest väetisest on puutuhk, mis sisaldab rohkesti taimedele vajalikke makro- ja mikroelemente, välja arvatud lämmastik, mis eraldub põlemisel atmosfääri.
Bas altjahu on ideaalne sügisväetis lämmastikuvaba väetisenaSee on loodusliku päritoluga mineraalväetis, mis on valmistatud vulkaanilise kivimi jahvatamisel. Bas altjahu on rikas paljude makro- ja mikroelementide poolest ning samas ei sisalda see lämmastikku ega kujuta endast üleväetamise ohtu (mineraalid eralduvad väga aeglaselt, kuna taimed seda vajavad). Bas altjahu soodustab mulla väetamist ja õhutamist (toetab aeroobsete mikroorganismide arengut) ning selles sisalduv räni muudab taimed haigustele vastupidavaks.
Enne sügisest väetiste laotamist tasub võtta mullaproovidja neid testida mõnes keemia-põllumajandusjaamas või mõnes teises aianduslaboris.Sellised testid tuleks läbi viia vähem alt iga 3 aasta järel. Silma järgi väetisi kasutades riskime, et kasutame üksikute väetiste valesid doose, mis võivad olla meie põllukultuuridele väga ebasoodsad. Sügisel manustatud üksikute väetistetoitainesisalduse erinevusedon toodud allolevas tabelis."
"Kuna agakasutab enamik amatöörkultuuride kasvatajaid väetisi intuitiivselt , püüame allpool näidata, millised sümptomid võivad viidata üksikute komponentide puudumisele mullas. Harrastusliku silmaga väetamise korral soovitame valida kaohutud väetised, mis ei kujuta endast üleväetamise ohtu , näiteks eelmainitud bas altjahu "
Kaalium on eriti vajalik noortele taimedele, seepärasttasub seda mulda viia sügiselKui meie krundil oli mullas kaaliumipuudus - taimekasv oli pärsitud, võrsed muutusid nõrgaks ja õhukeseks ning lehtedel võib olla värvimuutus.
Kaaliumipuuduse korvamiseks mullas,taimede sügisel väetamisel saame kasutadakaaliumisoolasid (sulfaat ja kloriid), mis lahustuvad kergesti vett ja taimed neelavad. Raskematel muldadel anname kõik kaaliumväetised sügisel. Kergematel muldadel on soovitatav osaline väetamine sügisel (nt 50% doosist), kevadel aga osaline väetamine, kuna kaaliumi võib veega maha uhtuda. Väetis peab olema mullaga hästi segunenud.
Fosfori puudus mullas väljendub lehtede lillakas või punakas värvuse muutumises. Lehtede tipud on pruunid ja kaarduvad allapoole.Sügisseks närimiseks sobivad fosforväetised on superfosfaadid, aga ka fosfaatkivi-kondijahuToidud on aeglase toimega (isegi kuni mitmeaastased) väetised. Neid tuleks kasutada happelistel ja niisketel muldadel. Jahu kasutamine aluselistel ja kuivadel muldadel on ebaefektiivne.Koostisaine saadavuse suurendamiseks võime fosforväetist segada orgaanilise väetise, sõnniku või kompostiga ning kevadel anda substraati hapestavat väetist
Märkus! Tagamaks, et taimed omastaksid hästi fosforväetisi, ärge segage neid väetisi k altsiumi sisaldavate väetistega.
Pinnase lupjamine tõstab selle pH-d. Seetõttu on ilmne, et lupjamist tuleks teha ainult siis, kui meie muld on liiga happeline. Neutraalse mulla pH on 7. Madalam pH tähendab, et muld on happeline, kõrgem - et tegemist on aluselise pinnasega.Lupjamisel kasutame magneesiumi sisaldavaid väetisi , sest Poola muldadel jääb see toitaine sageli puudu.Kõige parem on kasutada dolomiit- või magneesiumlubiÄrge unustage k altsiumväetist laotada ainult tuulevaiksetel päevadel ja kaitske silmi kaitseprillidega
Kui me ei tunne end piisav alt tugev alt eelnimetatud mineraalväetiste dooside valimiseks iseseisv alt, võime kasutada valmis sügisväetisegusid, universaalseid või kindlatele taimerühmadele mõeldud
Taimede sügisel väetamiseks tasub kasutada orgaanilisi väetisi , näiteks sõnnikut ja komposti. Sügisesel mullakaevamisel kasutame orgaanilist väetamist - tänu sellele asetame väetise koostisained piisav alt sügavale pinnasesse, kohta, kus areneb juurte põhimass ning neis sisalduvad mineraalid imenduvad kõige paremini kevad.
Kui võrrelda orgaanilisi ja mineraalväetisi massi järgi, siis selgub, et orgaanilised väetised sisaldavad palju vähem mineraalaineid (üksikute väetiste sisaldus on toodud teksti lõpus olevas tabelis). Orgaanilised väetised on aga mahepõllumajanduses hinnatud ja sisaldavad ka muid taimedele positiivselt mõjuvaid koostisosi (orgaanilist ainet). Sõnnik on rikas paljude mikroelementide poolest ja on püsiv lämmastikuallikasSelle lisamine parandab mulla struktuuri ja veepeetust
Pidage meeles!
Taimede sügisene väetamine komposti ja sõnnikuga, mis on looduslikku päritolu väetised, peaks olema kodu- ja külviaedade harrastuskultuuride põhiväetis. Mulla liigse hapestumise korral tasub kasutada ka looduslikku k altsiumväetist, nt. nt dolomiit, mis tekkis dolomiitkivimite jahvatamise tulemusena.
Koostatud: Wielka Encyklopedia Ogrodnictwa, Muza SA, Varssavi 1994, lk 530–533 ja Działkowieci artiklite nr 10/95, lk 33 ja nr 10/2003, lk. 56-58.