Paljude taimeliikide seemned on puhkeseisundis, mistõttu ei suuda nad kohe pärast koristamist idaneda. Seemnete idanemiseks tuleb nende puhkeaeg katkestada. Sel eesmärgil töödeldakse seemneid mitmel viisil, näiteks kihistatakse. Vaadake , mis on seemnekihistumine , mis see on jakuidas teha seemnete kihistamistkodus. Siin on tõestatud viisid kihistamiseks!
Seemnete kihistamine toimub sageli külmkapis
Stratifitseerimine on üks seemnete puhkeaja katkestamise meetodeidKihistamise eesmärk on kiirendada ja ühtlustada seemnete idanemist. See töötlemine seisneb seemnete töötlemises sobiva temperatuuriga, kõrge õhuniiskuse hoidmises ja korraliku gaasivahetuse tagamises. Eristatakse jahedat, sooja ja jahe-sooja kihistumist. Amatööride jaoks on kõige levinum meetod külmkihistamine, st seemnete hoidmine madalal temperatuuril (0-7 ° C) teatud aja jooksul. puude, põõsaste, maapinnas talvitavate püsikute ja paljude potitaimede liikide seemned on kihistunud. Kihistustemperatuur ja selle kestus määratakse iga liigi jaoks eraldi (nt Hiina tsitruselised 30 päeva temperatuuril -1 kuni -5 °C, õunapuu 60-90 päeva temperatuuril 0 kuni 4 °C, virsik 90-120 päeva. 0 kuni -5 °C 7 °C).
Kihistamisprotseduuri tuleks alustadapiisav alt vara, et lõpp langeks kokku eeldatava kevadise külvikuupäevaga.Tavaliselt on seemnete kihistumise alguskuupäev veebruar-märts. See pole aga reegel ja mõne taimeliigi puhulvõib kihistumise alguskuupäevolla varasem või hilisem.
Kodusseemnete kihistamist on kõige parem teha külmkapis . Saame seda teha mitmel viisil:
1. Seemnete kihistumine substraadiga pottides:
Üksviise seemnete kodus kihistamisekson istutada need otse pottidesse, mis on täidetud substraadiga, kus oma taimi kasvatada. Kihistamiseks kasutatav substraat on enamasti peene liiva ja turba segu vahekorras 1:1. Enne külmkappi panemist, kus me toitu hoiame, tuleb substraat steriliseerida. Sel eesmärgil soojendage niisket substraati 1 minut mikrolaineahjus või röstige seda ahjus 100 ° C juures 30 minutit.Pärast jahutamistvõib substraati kasutada külmikus kihistamiseksEnne seemnete külvamist kasta substraati veega – see peaks olema niiske, kuid mitte pihustatud. Substraadi kihi kõrgus potis peaks olema vähem alt 5 cm. Katke külvatud seemned õhukese substraadikihiga ja piserdage seda veega. Seejärel panime potid nöörikottidesse. Nõelaga teeme kottidesse augud, et õhk saaks ringelda. Enne kottide sulgemist piserdage neid veega. Asetage suletud kotikesed pottidega külmkappi.
2. Seemnete kihistumine substraadiga kotis:
Teineviis seemnete kihistamiseks onsegades need niiske, eelnev alt steriliseeritud mullaga (vahekorras 1:3 või 1:4). Valage muld ja seemned hommikusöögikotti. Seejärel raputage suletud kotti mitu korda jõuliselt, et seemned ja muld hästi seguneksid. Pane seotud kott külmkappi. Aeg-aj alt tuleks kotti lahti siduda ja kergelt raputada, et tagada õhuvahetus ja ühtlane niiskus kõikides maa kihtides.
3. Seemnete kihistumine paberrätikul või vatipadjal:
Pottide ja kottide asemel pinnasegaseemnete kihistamiseks võime kasutada paberrätikuid ja vatipadjakesiNeed on kindlasti steriilsemad kui liiv-turbasubstraat. Voldi paar paberrätikut akordioniks ja leota seda veega. Puista seemned märjale rätikule. Seejärel murra rätiku kihid pooleks ja aseta nöörikotti külmikusse. Teeme sama vatitikuga. Laota seemned vees leotatud tampoonile, murra tampoon pooleks ja sulge nööriga kotti, mille paned külmkappi.
Enne seemnete külmkappi panemist tasub need eelnev alt kirjeldada koos liigi nimetuse ja külmkappi panemise kuupäevaga. Kogukihistumise perioodikontrollime aluspinna niiskust – see peab olema pidev alt niiske.
Seemnete kihistumise periood kestab mõnest kuni mitme nädalani.Kihistumise lõppemise signaaliks on esimeste idanevate seemnete ilmumineSee tähendab, et seemnete puhkeperiood on katkenud ja need on külviks valmis. Kihistamisaega ei tohiks pikendada, kuna see mõjutab negatiivselt seemikute hilisemat arengut (nt halvasti moodustunud juurekaelad). Külviks valmis seemned kantakse õrn alt pottidesse (v.a. juba pottides kihistunud seemned), kuhu toodame hambaorki või nõela abil istikud.
MSc ins. Agnieszka Lach
Põhineb: A. Faktczyk, Nursery orchards, PWRiL, Varssavi 1998, lk 87–89; W. Wesoły ja M. Hauke toimetatud kollektiivne töö, Metsakool A-st Z-ni, Riigimetsade teabekeskus, Varssavi 2009, lk 224-228