Märtsis või aprilli alguses nõuab muru väga hoolikat ja hoolikat kuivanud rohu, lehtede ja muude orgaaniliste jääkide riisumistTaimede õigeks arenguks on vajalik hapnik, mis jõuab nendeni tasuta ruumid pinnases.
Enne väetamist peame muru õhutama. See töötlemine seisneb pinnase pinn alt vett mitteläbilaskva kihi eemaldamises või kobestamises (pindaeratsioon) või sügavamale (sügav õhutamine). Pinnaeerutust teostatakse spetsiaalselt ehitatud rehaga, nn. kobestid või mehaanilised aeraatorid.
Puurime pinnasesse 8 cm sügavused augud, saame ka lõigata.See peaks olema niiske, kuid mitte märg, muru kõrgus ei tohi ületada 3-4 cmEnne töötlemist tuleb muru niita ja muru põhjalikult sasima. Murupind tuleks katta ühtlaselt iga 15 cm järel aukudega 120-130 ruutmeetri kohta kergematel muldadel ja 180-200 rasketel muldadel.
Väikestel muruplatsidel kasutatakse muru õhustamiseks kahvleid, naelrulli ja spetsiaalseid naeltega katteid jalatsite jaoks. Suurtel muruplatsidel kasutatakse elektri- või diiselaeraatoreidPärast seda töötlemist rullime pinnase rulliga, mis surub juured mulla külge.Tühjadesse kohtadesse ehk õõnsustesse külvatakse peale talve muru.Need kohad kobestatakse ja külvatakse muruseguga ning seemned kaetakse õhukese turbasubstraadi kihiga ja seejärel rullitakse.
Kevadel on vaja muru väetada, soovitav alt pärast selle hoolikat riisumist, õhutamist ja esimest niitmist. Toidetud muru peab olema kuiv, sest väetis kleepub lehtede külge, muutes need kõrvetuks. Muru võib väetada kompleksväetisega. Hiljem kasutame iga 4 nädala järel ammooniumnitraati koguses 1-2 kg 100 m² kohtaKogu kasvuperioodi jooksul omastab muru mullast eluks vajalikke makro- ja mikroelemente.Võite kasutada aeglase toimega, nn 100 päeva väetist, annuses 2-3 kg 100 m kohta.