Elame abikaasaga nn ridaelamu. Oleme alati unistanud suure aiaga majast, aga noh, elu kirjutab oma stsenaariumid ise. Sellegipoolest ei loobunud ma oma aianduskirgedest ja – niipea kui siia kolisime – otsustasin meie terrassi muuta tõeliseks roheluse oaasiks. Sellest ajast on möödunud mitu aastat ja võin uhkusega öelda, et olen sellega hakkama saanud.
Alustan kevadpuhastusega meie terrassil kohe, kui viimane lumi kaob. Pärast talve on vaja eemaldada kuivanud lehed, oksad ja muu tuulega kaasa toodud praht. Aeg-aj alt tuleb mõni plank aias või maanduses lahti. Siis palun oma mehelt abi. Terrassile panin paar suuremat potti ja palju väikseid anumaid, milles taimed talvituvad.Tundlikumad, eriti hortensiad, katan hilissügisel aiafliisi või põhumattidega. Kevadel võtan pottidelt kaaned maha ja vaatan, kuidas mu rohelised pupillid on talvitunud. Kui selline vajadus on, eemaldan kahjustatud oksad ja trimmerdan natuke terveid põõsaid. Teen seda näiteks pukspuudega, mida mul on mitu. Veel on mul suurtes pottides weigelat, mandlit, forsüütiat ja jasmiini. Mõned aastad tagasi istutasin ka puukoolist toodud paju ja kase. Konteinerites olevad puud ei kasva liiga palju, kuid annavad varju ja palju rohelust.
Kevad on ka parim aeg oma potitaimede toitmiseks. Mina isiklikult valan konteineritesse kõige sagedamini kompostmulda, mille ostan aiapoest.
Lisaks puudele ja põõsastele on mul terrassil ka palju lilli ja maitsetaimi - nt lavendel, piparmünt ja meliss. Esimesena ilmuvad priimulad, nartsissid, safiirid, hüatsindid ja tulbid. Kui nad õitsevad, kaevan igal aastal ainult tulbisibulad üles ja hoian neid kuni septembri keskpaigani ventileeritavas kohas.Teised sibulad püsivad pottides mitu hooaega. Eraldan need ainult siis, kui tahan taime noorendada.
Istutan kõigepe alt sibulakonteineritesse värvilised pansikad ja seejärel pelargooniumi, begoonia ja lobeelia seemikud.
Meie terrass on minu varjupaik ja kirg. Puhkan siin maciejka ja lavendli lõhna keskel ega lähe isegi suveks kuhugi.
Marzena Włodarska
Bogdanowice
