Jeruusalemma artišokk, tuntud ka kui maapirn, on taim, mis suudab eduk alt täita dekoratiivset funktsiooni, kuid selle kulinaarne kasutamine väärib tähelepanu. Sellel pole mitte ainult huvitav maitse, vaid see on ka väga tervislik. Kuidas maapirn välja näeb, kas selle kasvatamine on keeruline ja millised on selle taime kasutusvõimalused? Lugege edasi ja saage Jeruusalemma artišoki kohta lisateavet.
Üha rohkem inimesi haarab innuk alt käe uute juur- ja puuviljade järele ning proovib köögis senitundmatuid maitseid.Meie jaoks pole aga oluline ainult maitse. Peame üha olulisemaks tervislikku toitumist. Huvitavaks elamuseks kulinaarsete katsetuste austajatele võib olla maapirn, mis väärib igati supertoidu nime. Ja kuigi selle enimkasutatud nimi – maapirn – kõlab eksootiliselt, on tegu taimega, mida saab eduk alt oma aias kasvatada. Vähese pingutusega annab see väga rikkaliku saagi.
Jeruusalemma artišokk: mis see on ja kuidas see välja näeb?
Jeruusalemma artišokk (Helianthus tuberosus) on taim, millel on palju erinevaid nimesid. Kõige tavalisem on topinambooride indiaanihõimu maapirn. Huvitaval kombel polnud neil selle taimega mingit pistmist, nad lihts alt tulid Euroopasse maapirniga samal ajal ja seetõttu seoti nad sellega ekslikult. Teised levinumad maapirnid on maapirn, maapirn, Kanada kartul, põhja-tsitruselised, päikesemugul ja saksa naeris.
Jeruusalemma artišokk on sibulakujuline mitmeaastane taim Asteraceae perekonnast. See on seotud hariliku päevalillega. Tema kodumaa on Põhja-Ameerika, kuid ta on levinud nii palju, et selle täpset algset leviala on raske kindlaks teha. Selle tõi Euroopasse 17. sajandi alguses Samuel de Champlain. Tänapäeval on see nii kultuurtaim kui ka metsik taim. Seda võib leida mõlemal poolkeral, nii parasvöötmes kui ka troopilises kliimas. Seda kasvatati Poolas 18. sajandil, kuid siis unustati.
Maapirn kasvab kuni 1–3 meetri kõrguseks, metsik kuni 4 meetri kõrgune.Sellel taimel on munajad või lansolaatsed lehed, mis on kaetud karedate karvadega ja väikesed kollased päevalilletaolised õied, mis õitsevad augustist oktoobrini. Meie kliimas ta seemneid ei tooda. Söödav osa on maa all kasvavad maapirni mugulad. Üks taim on võimeline tootma 50–80 mugulat. Samuti teostavad maapirni paljunemist mugulad.Need on äärmiselt õrnad ja mahlased. Nende maitse on spetsiifiline ja ei sobi kõigile. See on magus, meenutab kartulit artišoki või brasiilia pähkli varjundiga.
Jeruusalemma artišokk: sordid
Jeruusalemma artišokk on taim, millel on üle 400 sordi üle maailma. Need erinevad üksteisest lehtede suuruse või mugula värvuse poolest, mis võib olla valge, kollane, lilla, roosa või punane. Toidu jaoks kasutatakse kõige sagedamini heledaid sorte. Neid, millel on punakaslillad mugulad, käsitletakse tavaliselt söödataimedena. Kuigi meie kliimas on maapirni lihtne kasvatada, on sellest taimest ainult kaks sorti.
Üks neist onAlbik.Sellel on klubikujulised valged mugulad, mis talveks mulda jäetuna taluvad kuni -40 °C temperatuuri. See sort kasvab suurepäraselt meie kliimavööndis, praktiliselt kogu riigis. Selle varred kasvavad kuni 3 m kõrguseks ja neil on kaks kuni kuus haru.
Teine variant, mis meiega suurepäraselt töötab, onRubik . Sellel on ebakorrapärased, ümarad, suured punakaslilla varjundiga mugulad. Seda pole nii lihtne puhastada kui valgeid sorte.
Jeruusalemma artišokk: maapirni kasvatamine
Hea on teada, et kui sulle meeldib maapirn, on selle taime kasvatamine äärmiselt lihtne. Nii lihtne, et kui see meie aias ohjeldamatult levib, võib sellega isegi probleeme tekkida. Oma Jeruusalemma artišoki saamiseks pole vaja teha muud, kui jagada mugul väiksemateks osadeks ja istutada maasse ning seejärel regulaarselt kasta. Parim on seda teha kevadel märtsist aprillini, istutades mugulad umbes 10 cm sügavusele, või sügisel, perioodil oktoobrist detsembrini - siis istutame veidi sügavamale, umbes 15 cm. Mugulate vahe peab olema vähem alt 30 cm.
Jeruusalemma artišokk ei vaja eritingimusi, ei vaja väetamist ning on külma- ja kahjurikindel.Ta taastub väga kergesti, selle risoom suudab taastuda isegi väikesest mugulafragmendist. Maapirni ei tohiks oma suure paisuvuse tõttu istutada ilutaimede või juurviljade kõrvale, kuna see võtab neilt palju toitaineid ära.
Üks kord istutatud maapirn võib tuua rikkaliku saagi isegi järgmise 20 aasta jooksul. Kui aga ei taha, et ta liiga palju kasvaks, tasub mugulad talveks välja kaevata. Teine võimalus selle taime laienemist piirata on ümbritseda saak tara või müüriga, mis on umbes 40 cm sügavusele maasse maetud.
Jeruusalemma artišokki saab kasvatada mitte ainult toiduks, vaid ka dekoratiivseks otstarbeks. Suurem hulk kõrvuti istutatud taimi võib luua omamoodi ilusa miniatuursetest päevalilledest heki, mille lisafunktsiooniks saab olema teiste taimede kaitsmine tuule eest. Maapirni saab kasvatada ka potis aknalaual, kuigi aias kasvatamine mõjub paremini
Jeruusalemma artišokk: millal koristada
Maapirni saak kestab sügisest kevadeni. Novembri algusest saab mugulaid järk-järgult kuni esimese külmani välja kaevata. Kui aga maa pole külmunud, võib maapirniks nimetatud päevalillemugula ka talvel üles kaevata ja seda saab korjata kuni maini. Maapirn talub suurepäraselt madalaid temperatuure, seega on see värske, mahlane ja aroomiküllane praktiliselt igal aastaajal. Et mugulad saaksid suuremad, tasub taime maapealne osa esimese külmani niitmata jätta. Kui tahame lehti ja varsi kasutada loomasöödaks, on kõige parem need ära lõigata enne õitsemist, s.o juunis. Siiski peaksite teadma, et see mõjutab maa-alust osa ja siis on mugulad väiksemad.
Tasub teada mitte ainult seda, millal maapirni koristada. Säilitamine on samuti hädavajalik. Väljakaevatud mugulad säilivad külmkapis umbes 2-3 nädalat. Selle aja möödudes kaotavad nad oma tugevuse ja võib tekkida hallitus. Kuiv õhk on maapirni jaoks halvim tegur.See muudab mugulad kõvaks. Väga hea viis maapirni säilitamiseks on panna see anumatesse ning katta turba ja liivaga. Sel viisil jahedas kohas, nt keldris, valmistatud maapirn säilib värskena kuni kuus kuud.
Millised on võimalikud põhjused, miks maapirn ei õitse?
Jeruusalemma artišokki ehk maapirni nimetatakse ingliskeelses kirjanduses põhjusega maapirniks. See on tuntud peamiselt magusa, kergelt pähklise maitsega artišokki meenutavate söödavate mugulate ja nende tervist edendavate omaduste poolest. Siiski tasub meeles pidada, et tegemist on ka huvitava ilutaimega, mis annab oma harjumuse ja õitsemisega aiale veidi maalähedase iseloomu. Ta õitseb suve lõpus ja sügisel kuni esimese külmani (augustist novembrini). Ta kasvab peaaegu igas asendis, olenemata päikese käes viibimisest ja mullatüübist, kuid keskkonnatingimused mõjutavad oluliselt tema välimust ja õitsemist.Jeruusalemma artišokk on pikapäevataim, seetõttu ei toimu õitsemist alati väljaspool selle looduslikku levila. Selle puudumist seostatakse kõige sagedamini liigse külmaga (vajab õigeks arenguks temperatuuri 20-25 kraadi C) ja taimele ebapiisava päikesevalgusega. Õitseb palju halvemini ja annab saaki ka tihedas ja savises pinnases.
– ütleb dr Eng. Tomasz Mróz
Jeruusalemma artišokk: rakendus
Jeruusalemma artišoki mugulatel on palju toiteväärtusi. Need on suurepärane valkude, aminohapete, C-vitamiini, B-vitamiinide, raua, kaaliumi, k altsiumi ja seleeni allikas. Maapirnis sisalduv inuliin imendub peensooles vaid vähesel määral, kuid täidab seedekulgla, andes täiskõhutunde. Regulaarselt tarbitav maapirn aitab kaasa normaalse bakteriaalse floora säilitamisele ning on soodne ka dieedil olevatele inimestele.Jeruusalemma artišokk tugevdab immuunsüsteemi ja alandab veresuhkru taset, mistõttu soovitatakse seda II tüüpi diabeediga inimestele.
Praeguste uuringute kohaselt on maapirn taim, mida võib süüa oma suva järgi, selle sagedasel tarbimisel pole vastunäidustusi. Kui te pole aga seni maapirni söönud, tasub seda dieeti lisada järk-järgult, kuna see võib tekitada gaase ja gaase.
Jeruusalemma artišokki võib süüa nii toorelt kui ka keedetult, küpsetatult või praetult. Jeruusalemma artišokisupp on Prantsusmaal ja Itaalias populaarne roog. Selle taime tooreid viile võib lisada salatitele või teele, nagu sidrunitki (kuigi aroom on erinev). Need sobivad ka marineerimiseks või marineerimiseks. Juua tasub toorest maapirnist pressitud mahla, sest see mõjub tervisele positiivselt
Maapirnist saab valmistada kartulile või bataadile sarnaseid roogasid ehk püreed, friikartuleid, krõpse, pannkooke jne.Vees maapirni keetmisel pidage meeles, et selle mugulad muutuvad kartulitest kiiremini pehmemaks. Samuti võite neile lisada veidi sidrunimahla, et need ei tumeneks. Keedetud maapirn on palju magusam kui toores. Paljude roogade puhul ei pea maapirni hoolik alt koorima. Kõige väärtuslikumad koostisained on peidus koore all, nii et näiteks friikartulite või küpsetatud maapirni valmistamisel piisab, kui mugulaid jooksva vee all pintsliga põhjalikult nühkida.
Jeruusalemma artišokk on ka söödataim. Selle lehti saab kasutada kariloomade söödana. Neist saab teha silo ja rohelist sööta ning mugulaid söövad innuk alt küülikud ja teised närilised. Jahimehed istutavad ta toiduks jahiloomadele, peamiselt metssigadele, kes kaevavad maasse kaevates mugulad üles. Seevastu kuivatatud maapirni varsi, mis on lõigatud väikesteks tükkideks, kasutatakse söögiseente kasvatamiseks. Need sobivad suurepäraselt näiteks austrite seente substraadiks.
