Dekoratiivne aed: mitmeaastased taimed
Lõppevat kasvuperioodi tuleks kasutada mitmeaastaste istanduste puhastamiseks. Erilist tähelepanu tuleks pöörata taimedele, mis hakkasid hooaja jooksul vananemise märke näitama.Püsilillede noorendamise viis on taimede poolitamineMõnel on nn. lühiealiste liikide, näiteks ranniku siseelundite või suur jaster, vananemise märke võib täheldada pärast 2-3 aastat kasvatamist.
Enamik liike vajab noorendamist 4-6 aasta pärast, kuid mõned, nt.mungad ehk baptisia võivad ühel kohal kasvada mitu aastat ilma oma dekoratiivväärtust kaotamata. Üks parimaid kuupäevi püsilillede jagamiseks on septembri ja oktoobri vahetus.Siis hakkab enamik püsililli õhust osa kaotama. Kaevame karpkalad välja, puhastame pinnasest ja surnud kudedest ning jagame seejärel väiksemateks osadeksNende arv sõltub karpkala suurusest ja meie vajadustest, tavaliselt on 2 kuni 8-10 noort taime saadud ühest karpkala. Väiksemad karpkalad rebitakse või lõigatakse noaga lahti, suuremad aga eraldatakse kõige paremini tugeva labidaga. Pärast jagamist istutatakse karpkalatükid alalisse kohta, samale sügavusele, kus nad varem kasvasid.
Istutustihedus sõltub liigi kasvukiirusest ja sellest, kui kiiresti soovime dekoratiivset efekti saavutada ning kui kaua me selles kohas taimi kasvatame.Liiga tihed alt istutatud püsililled tuleb varem uuesti eraldadaOlenemata liigist tuleks need alati istutada hästi ettevalmistatud ja hea struktuuriga pinnasesse (liivaga kobestada ka liiga raske kerge saviga tugevdatud), sõnniku või komposti lisamisega.Hea mulla ettevalmistamine enne istutamist on püsilillede ja teiste taimede hea arengu põhitingimus.
Rõdud ja terrassid septembris
Tarnime üheaastaseid taimi
Kuni kuu lõpuni kastame ja täiendame mitmekomponentsete väetistega regulaarselt kõiki üheaastaseid taimi, mis veel kaunilt õitsevad, nt pidev alt õitsev begoonia, petuunia, salvei, salvei, verbena. Siiski ei sööda me mitmeaastaseid taimi, mida kavatseme üle talve varuda, nt pelargooniumit, fuksiaat, merikarpi, merekarpi, Lycanthus Rantonnettat (sinine öövihk), et nad saaksid kergemini puhkeperioodi siseneda.Kastame neid ikka regulaarselt, kuigi külmemate päevade tõttu palju vähem kui varem.
Taimede kaitse haiguste eest
Kaitseme taimi seenhaiguste eest, sest jahedad hommikud ja õhtud soosivad näiteks hall- ja hallitusseente arengut. Pärast esimeste nakkussümptomite ilmnemist tuleks taimi võimalikult kiiresti pritsida sobiva keemilise ainega (saadaval väikestes pakendites) vastav alt infolehel olevatele juhistele
Kärbi võrsed
Kuu lõpus kärpime oluliselt siseruumides talvituvate taimede võrseid. See kehtib näiteks pelargoonide, fuksia, öövihma, tibuchini, hõbeda, datura (brugmansji), plii ja teiste kohta.
Puud ja põõsad: värviliste lehtedega sirelid
Elderberry Sambucus nigra on populaarne põõsas, mille looduslik levila hõlmab Euroopat, Põhja-Aafrikat, Kaukaasiat, Väike-Aasiat ja Poolat. See kasvab kõige paremini toitaineterikkas kohas.Seda peetakse nn lämmastikuindeks, mis näitab selle väga olulise toitaine sisaldust mullasSellel on palju aiasorte, kuid kõige populaarsemad on värviliste lehtedega.
Aedades on väga muljetavaldavad kreemikasvalgete tähtkujuliste õitega ja intensiivselt kuldkollaste lehtedega sordid 'Aurea' ning burgundiaslillade lehtede ja roosade õitega sordid 'Black Beauty'. Mõlemad sobivad suurepäraselt värvikombinatsioonideks ning üksteise kõrvale istutades annavad imeliselt kontrasti oma lehtede kollane ja lilla värvusLeedripuu kasvab kõige paremini viljakatel ja niisketel muldadel, mis sisaldavad palju lämmastikku ja k altsiumi.
Viljaaed: suurepärane vili dirigentkroonidelt
Vanasti domineerisid aedades laiuva võraga viljapuud, mille all võis varjuda vihma või päikese eest.Praegu aga, kui puud ei kasva enam nii tugevasti kui vanasti, on muutunud ka nende võrade kujuPada või tassivõrad on unustatud. Tänapäeval on õuna-, pirni- ja muude liikide jaoks kõige soovitatavam kroon ühe juhikuga spindlikroon.
Selle võravormi iseloomulik tunnus on enam-vähem sihvakas kujuPuu kuju peaks siis meenutama käbi või jõulupuud. Sellise krooni suurim eelis on selle väike jalajälg.Vaatamata selle võra väiksusele on saagikus väga kõrge kvaliteediga.
Tänu sellele, et võra on pe alt kitsas ja alt lai, ulatub päike kõikide viljadeni ning saagid on kasvanud ja korralikult värvitudViljad on tavaliselt päikesevalguse käes sisaldavad nad rohkem suhkruid ja on seetõttu magusamad kui päikese kätte mitte ulatuvate puude viljad. Sfäärilisema kujuga looduslike võrade puhul asub palju vilju varjulise võra keskel, mis tähendab, et isegi valminult on need rohelised, hapud ja mitte eriti maitsvad.
Köögivili: istutame rabarberit sügisel
Vähesed teavad, et rabarberit võib istutada nii kevadel kui sügisel, kuid viimane tähtaeg on soodsam.Sügisel istutatud taimed juurduvad paremini, alustavad kevadist vegetatsiooni varem ja esimesel aastal on nad palju paremas seisukorras kui kevadel istutatud taimed. Rabarberi söödav osa on varred, mida sügisese istutamise puhul võib süüa juba aprillis
Need on hindamatu vitamiiniallikas, eriti kui kevadistest köögiviljadest on puudus. Hapete (st õun ja sidrun) olemasolu mõjub teie enesetundele positiivselt ja mõjub värskendav alt. Rabarberivarred on ka suurepärane C-vitamiini allikas. Rabarberil ei ole kõrgeid kliima- ja mullanõudeid.
Alustab taimestikku kohe, kui lumi sulab ja pinnas sulab 5 cm sügavusele. Seevastu rabarber nõuab palju vett, kuna see on tundlik perioodiliste põudade suhtes.Kui rääkida väetamisest, siis koduviljeluses, aedades ja maatükkides pole see praktiliselt vajalikSügisel enne peenrasse istutamist sõnnikuga väetamine on kasulik
Seejärel võib järgmistel viljelusaastatel kasutada sõnnikut või muud orgaanilist väetist (nt komposti) iga kolme aasta tagant, puistades see ridadesse.Parim meetod rabarberi kasvatamiseks on vegetatiivne paljundamine karpkalaga (see tähendab taime maa-aluse osaga). Istikute ettevalmistamiseks sobib kõige paremini 4-6-aastaste taimede juur.Kännud tuleks mullast välja kaevata ja seejärel eraldada nii, et igal osal oleks vähem alt 1 pung ja 1 kuni 3 juurt
Sel viisil ettevalmistatud istikud istutatakse mulda alles järgmisel päeval, kui jaotustükkide pinnad on kuivad - nii vähendame haigustekitajatega nakatumise ohtu. Ärgem unustagem, et rabarber tuleks istutada sügavale, nii et tipupungad jääksid 2-3 cm sügavusele. Pärast istutamist suruge muld seemiku ümber. Tavaline reavahe on 1,2 x 1,2 m.
