Sõstraid on kolme tüüpi: must, punane ja valge. Musta sõstra puhul on produktiivsemad noored, üheaastased ning kahe- ja kolmeaastased võrsed. Igal aastal suure saagikuse saamiseks peaks põõsas koosnema just sellistest võrsetest.Korralikult moodustatud ja hooldatud jõepõõsal peaks olema mitu üheaastast võrset ning sama arv kahe- ja kolmeaastaseid võrseid
Kõige väärtuslikumate noorte võrsete pideva koguse säilitamiseks peame põõsast igal aastal röntgenipildi tegema.Ärme lase põõsal vananeda, domineerivad vaid vanad ja kehva saagikusega võrsed. Need võrsed paksendavad põõsast liigselt ning on sageli nakatunud haiguste ja kahjuritega. Kevadel lõikame välja kõik vanad kasvud, mis on vanemad kui 4 aastat.
Tänu sellele tekivad lõigatud võrse asemele peagi paar uut tervet kasvu, mis järgmisel aastal esimesi vilju kannavad.Sel viisil majandatud ja korrapäraselt uuendatud põõsad võivad kanda vilja isegi 12-15 aastat
Sõstrate lõikamine pärast istutamist
Alustame noorte sõstra istikute istutamist, kaevates piisav alt sügava augu ja asetades põõsa veidi sügavamale (umbes 5-6 cm), kui see varem puukoolis kasvas.Võsa juure saame jätta maapinnale väikese süvendi, tänu millele ei jookse vesi kastmise ajal külgedele
Kärra sõstraid esimesel aastal väga kõvasti. Kõik võrsed tuleks lõigata maapinnani madal alt, jättes alles vaid 3-4 pungaga lõigud. Tänu sellele hargneb põõsas aasta jooksul intensiivselt ja juba sügisel peaks see koosnema vähem alt 8-10 uuest võrsest, millest saab põõsa selgroog
Aromaatne punane sõstar
Kui me poleks kõiki võrseid tugev alt ära lõiganud, hakkaks põõsas kiiremini vilja kandma, kuid koosneks tosina asemel vaid mõnest võrsest, mis muudaks selle saagikuse järgmistel aastatel tunduv alt kehvemaks. Pärast korralikku pügamist jäetakse sõstrapõõsad aga järgmiseks 3-4 aastaks lõikamata, võimaldades neil vab alt kasvada.
