Kurgiseemikuid saame istutada kuu keskpaigani.Nende kasvatamise koht tuleks eelnev alt toita hästilagunenud kompostiga, mis soodustab ka paremat mulla niiskustKurgid ja muud kurgid on suhteliselt madala juurestiku tõttu vee suhtes tundlikud pinnase puudus.
Asend võib alguses olla veidi varjutatud, mis vähendab ka liigset vee aurustumist mullast - nt vahetus läheduses võivad kasvada oad või herned varajaseks koristamiseks, mis lisaks mõjub kasvule positiivselt kurkidest. Koordinaadikasvatuses saavad kurkidele veel head kaaslased nt.nuikapsas, kapsas, salat, punapeet, seller, spinat, till, sibul või suhkrumais.
Juuni alguses on viimane aeg suhkruherneid külvata.Sõltuv alt sordist on selle kasvuperioodi pikkus 60 kuni 120 päeva.Sortide hulgas on kõige saadaolevamad fikseeritud sordid, nt 'Iłówiecki' (keskmine varajane 90 päeva), kasvab kuni 75 cm, mis vajab tugesid.
Sort 'Bajka' on viljakas, järjest valmiv sort, mis vajab ka tugesid. Herned tuleks külvata 20-40 x 4-6 cm kaugusele; üherealiseks külvamisel kasutage laiemat vahemaad, kaherealistel (mõlemal pool tuge) peaks minimaalne vahe olema 20 cm.Herned on veepuuduse suhtes tundlikud, eriti perioodil
luues kaunad, seega tasub seda kasta.
Köögiviljade hooldamise ja kasvatamise üks olulisi aspekte on nende kasvu ajal tähelepanelik jälgimine Taimede lehtedele võib ilmneda kloroos – esialgu helekollane värvus lehtedel, mis võib viidata toitainete puudusele mullas.Need, mis tekivad vanematel lehtedel, võivad viidata makrotoitainete (N, P, K, Mg) defitsiidile ja noortel lehtedel esinev kloroos viitab mikroelementide (Ca, Mn, Fe, S, Cu, B, Mo) puudumisele. , Zn ), sest nad liiguvad taimekudedes aeglaselt.
Pärast muude biootiliste tegurite välistamist tuleks köögivilju sööta vedela liitväetisega. Seda töötlemist teostame hommikul või pärastlõunal, et taimed ei põleks tugeva päikesevalguse ja liiga kõrge temperatuuri käes.
Tavalist sibulat või muud sibulat (nt üheaastase taimena kasvanud seitsmeaastane) saab järjest koristada nn. pausid otsetarbimiseksNende noored, õrnad torukujulised lehed koos veel arenemata sibulaosaga on kõige parem tervelt välja rebida. Sibulate kimbujuuresüsteemi tõttu tasub hea mullaniiskuse juures teha paus – siis ei saa liiga palju kahjustada sibulate juured, mis peavad edasi kasvama.
Varssalatit (spargelsalatit ehk Cracow Głąbiki) kasvatatakse suhteliselt harva. Kasutatav osa on vars, mida valmistatakse nagu sparglit või marineeritakse nagu kurki. Süüa võib ka noori lehti ning maitselt meenutab rooma salatit kerge mõrusus.Korjamine toimub pärast õisiku võrsete moodustumist, kuid enne nende õitsemist – hiljem alt siis, kui õiepungad hakkavad moodustumaVõrse paksus põhjas ei tohi ületada 6 cm.
Hilisemad võrsed kõvastuvad, muutuvad nööriliseks ja kibedaks. Varsi võib aurutada, kergelt võis hautada või marineerida ning nooremaid võrseid süüa tooreltVarssalati kasvatamine on lihtne. Tema vegetatsiooniperiood külvist koristamiseni on 10-14 nädalat, seetõttu võib teda kasvatada nii ees- kui ka järelviljana. Selle mullavajadus on madalam kui peasalatil, kuid veevajadus on sarnane või isegi suurem.