Kirsid on suve üks maitsvamaid ja ihaldusväärsemaid vilju. Arvatakse, et kõige varasemad ja parimad sordid pärinevad Prantsusma altSeal teati nende lihakate mahlaste viljade omadusi juba 400 aastat tagasiLouis XIV oli suur kirsisõber, aitäh tema jaoks on nende luuviljade kasvatamine ja aretamine saanud märkimisväärse hoo sisse.
Sort 'Königin Hortense' pärineb Napoleoni aegadest, kirsside ja kirsside hõrgult aromaatne ristand. Tugeva kasvu ja vihmatundliku vilja tõttu soovitatakse teda kasvatamiseks paraku vaid kõige järjekindlamatele asjatundjatele ja kogujatele.
Õnneks on palju uusi, maitsvaid, palju väiksemaid sorte, mis sobivad ka väikeaedades kasvatamiseksPookides hoolik alt valitud sorte aeglaselt kasvavale pookealusele (näiteks kui 'Colt') õnnestub saada korraliku spindlikujulise kujuga puid, millel on piiratud võra ulatus.
Aiakirsisordid
Aiasordi valikul lähtugem mitte ainult selle keskkonnanõuetest, vaid ka saagikuse kuupäevast. Erinev alt pirni- ja õunapuudest, mida tavaliselt liigitatakse varajaseks, keskmiseks varaseks ja hiliseks hooajaks, koristatakse kirsse nn kirsiküpsemisnädalatel.
Varaseimad sordid, nagu 'Rivan' (tumepunased viljad, annab rikkalikult saaki), valmivad kirsi valmimise 1. ja 2. nädalal (sõltuv alt ilmast kestab see mai lõpust juuni alguseni).Kurioosumina võib lisada, et kuigi nende kirsside vilju söövad kuldnokad või metsnokk, ei muutu need ussitavaks, sest valmivad enne tarantli seemnemardika munade munemist.
Kirsside valmimise 3. ja 4. nädalal on viljasordid 'Burlat' (suured, mahlased viljad) ja 'Karesova' (keskmise suurusega, tumepunased, mahlased viljad). Kirsside valmimise 7. ja 8. nädalal ehk praktiliselt hooaja lõpus kannavad nad muuhulgas vilja. 'Kordia' (ilusa välimusega ja maitsev puuvili) ja 'Regina' (suur vili, mis ei kipu purunema).
Kirsid on võõrliik, mis tähendab, et vilja sidumiseks peab esinema vähem alt kaks vastastikku tolmeldavat sorti (tolmeldajad)Vaid mõned kirsid, näiteks kuna "Lapins"," Stella "ja" Karina "on isetolmlevad, st isemajandavad.
Kirsid on enamasti isetolmlevad, seega annavad vilja ka üksikud üksikud puud. Teisiti pole see ka uue sordi 'Safir' puhul, mille vili on nii magus ja mahlane, et seda võib mõnuga värskelt süüa.
Muidugi on need maitsvad ka mahlaks või kompottiks tehes.'Gerema' sobib ka hoidiste, kookide ja toidu jaoks.Küpsed kirsiviljad võivad puul püsida kuni kaks nädalat, nii et neid saab koristada vastav alt vajaduselePärast külmkapis hoidmist võidame veel paar päeva.
Taimetervise allikad
Magusate kirsside istutamine ja pügamine
Kirsid, nagu ka kirsid, tuleks pärast korjamist kärpida. Tähtaeg on soodne selle poolest, et suvel paranevad haavad paremini kui muul aastaajal, mistõttu on puud haigustele vähem vastuvõtlikud.Talvel me puid ei lõikaKirsid on nõudlikud, kasvavad kõige paremini päikesepaistelisel ja varjatud kasvukohal, viljakal, niiskel, kuid mitte märjal pinnasel.
Puud istutatakse oktoobri alguses või varakevadel. Puuvilju tuleks töödelda kohe pärast koristamist. Kirsid sobivad külmutamiseks, kuivatamiseks ja kompotiks.Nagu uuringud on tõestanud, säilitavad kuivatatud puuviljad kõige rohkem tervisele olulisi maitse- ja toimeaineid (puurime ja kuivatame ventilaatorahjus 30-50 °C juures). Valmis kirsid ei maitse halvemini kui rosinad ja neid saab lisada kookidele või süüa suupistetena.
Kirss potis
'Sylvia' variatsioon loob väikese kompaktse krooni. Selle kirsi viljad on väga suured, punase, mahlase, maitsva viljalihaga, nad ei kipu purunema. 'Sylvia' sobib suurepäraselt rõdul või terrassil konteineris kasvatamiseks.
Puid iseloomustab kompaktne võra kuju ja nõrk kasvujõud. Tähelepanu võib aga pärast maasse istutamist põrgata ja lõpuks kasvada mitme meetri kõrguseksMinikirsi, erinev alt õunapuust, tuleb külgvõrseid regulaarselt kärpida.
