Augustis saame (ja peaksime) külvama vahekultuure, mille üks eesmärke on ennetada nähtust, mida nimetatakse mulla väsimiseks. Kõige parem on kasutada nn fütosanitaartaimed. Tänu juurerekreedile parandavad nad soods alt mullakeskkonna seisundit.Need mõjutavad mulla bioloogilise elu arengut, mis omakorda vähendab taimehaiguste ja kahjurite põhjuseid
Sinepiseemned ja eriti nematoodi tapvad sordid (nt 'Metex' või 'Bardena') muudavad nematoodide – taimekahjurite populatsiooni sugulist koostist, mis piirab nende arvukust. Lutsern, rukis ja unustatud esparceta toimivad kahjuks sarnaselt.
Harrastajate ja aednike poolt alahinnatud kaer on kõrgelt hinnatud fütosanitaartaim.Murrab nn haigustekitajate iduliini ja piirab tänu oma laiadele lehtedele umbrohtude kasvu. Fütosanitaartaimede kasvatamine avaldab positiivset mõju mulla viljakusele. Vahekultuuride fütosanitaartaimede külvamise standardid on järgmised: rukis (18 g seemneid / m²), kaer (15–20 g seemneid / m²), lupiin (20 g seemneid / m²), vikk (15–20 g seemneid / m²) , valge ristik (1–3 g seemneid / m²), hobuseoad (15–20 g seemneid / m²) ja sinep (2–3 g seemneid / m²).
Fütosanitaarseid taimi võib kasvatada segudes, mis suurendab nende toimet veelgi, nt kaer seradellaga (vahekorras 3:1) või rukis ja ristik (vahekorras 4:1).Väsimuse sümptomitega pinnases või kohtades, mida ei ole pikka aega haritud (nt mahajäetud maatükid, hooletusse jäetud aiad), tuleks fütosanitaartaimi kasvatada üks või kaks aastat enne kavandatava taime kasvatamist.
Fütosanitaartaimede valimisel pidage meeles, et ärge tutvustage kasvatamiseks kavandatavate taimedega seotud liike, kuna see põhjustab mulla väsimist. Fütosanitaartaimed võib kas kaevata sügisel või jätta peenrasse kevadeni
