Potitaimede väetamine on oluline hooldusprotseduur, mis mõjutab õitsemise rohkust, lehtede värvi ja taimede kasvukiirust, aga ka nende tervist ja üldist seisundit. Mis kuupäevaks onpotitaimede väetaminetehtud, kuidas doseerida väetisi ja millised neist on parimad? Siin on kõik, mida pead teadma potitaimede väetamise kohta.
Potitaimede väetamine
Fotosünteesi käigus toodavad taimed iseseisv alt vajalikke toitaineid.Sellest hoolimata vajavad nad ka õiges koguses eluks vajalikke elemente sisaldavaid mineraale. Looduslikus keskkonnas imavad taimed neid ühendeid mullast. Sama juhtub potililledega, kuid mulla kogus potis on piiratud ja saadaolevad toitained nii väikeses mullakoguses ammenduvad kiiresti. Sel põhjusel peame kasvuperioodil (taimede kasvu) varustama neid toitainetegaväetades potitaimi
Miks pole väetamine vajalik?
Taimed võtavad nn makrotoitained. Kõige olulisemad on:
- lämmastik (N) - mõjutab lehestiku õiget arengut,
- fosfor (P) - tagab õige juurekasvu,
- kaalium (K) – mõjutab nii taime üldist seisundit kui ka lillede ja puuviljade tootmist,
Lisaks makrotoitainetele vajavad taimed ka mikroelemente, nagu raud (Fe), mangaan (Mn), tsink (Zn) või molübdeen. Taimed omastavad neid aineid palju väiksemates kogustes, kuid need on sama vajalikud kui makroelemendid.
Taime varustamine kõigi makro- ja mikroelementidega pole kahjuks kõik. Noh, need peavad olema õiges vahekorras.
Pea meeles! Taimede väetamisel tuleks üksikuid komponente tarnida õiges vahekorras. Ühe koostisosa liiga vähe või liiga palju kasutamine võib piirata teiste koostisosade tarbimist.
Näiteks vajavad lehtedest pärit dekoratiivtaimed väetisi, milles on ülekaalus lämmastik, samas kui õistaimede toitmiseks mõeldud toitainesöötmes peaks olema kõrgendatud fosfori ja kaaliumi kontsentratsioon ning madal lämmastiku kontsentratsioon. Loomulikult oleks nende koostisosade õigete vahekordade valimine iseseisv alt väga keeruline. Seetõttu tasub kasutada üksikutele taimerühmadele sobivaid valmis väetisesegusid
Väetised potitaimedele
Enda jaoks lihtsamaks tegemisekspotitaimede väetaminevõite kasutada valmisväetisi, mis sisaldavad sobivas vahekorras toitaineid, mis sobivad üksikutele taimerühmadele või on isegi spetsiaalselt valmistatud konkreetsete liikide jaoks.Olenev alt sellest, milliseid taimi kasvatate, on teil valida min. spetsiaalsed väetised õistaimedele, dekoratiivse lehestikuga taimedele, kaktustele ja sukulentidele, palmipuudele või sõnajalgadele. Samuti on olemas spetsiaalsed väetised, mis aitavad lahendada spetsiifilisi probleeme taimede kasvatamisel, näiteks kloroosivastane väetis
Potitaimede väetamine – väetised
"Samuti saame väetisi rühmitada vastav alt manustamisviisile. Enamik taimi omastab makro- ja mikroelemente juurte kaudu. Seetõttu saame valida mitme mullaväetise hulgast:
"- kiiretoimelised väetised:
- vedelväetised - saame neid kasutada taimede kastmiseks, tavaliselt on need kontsentraadi kujul, mis tuleb segada rohkem veega,
- pulbrilised väetised – tavaliselt tuleb need enne kasutamist vees lahustada,
- granuleeritud väetised - sega graanulid substraadiga enne taime istutamist või kui taim on juba potis, puista neid mullapinnale,
- aeglaselt vabanevad väetised:
- väetisepulgad ja tabletid – surume need mulda, lahustuvad aeglaselt, vabastades järk-järgult toitaineid, ideaalne inimestele, kes ei mäleta regulaarselt väetada.
Teil võib tekkida küsimus: miks kasutada kiiretoimelisi väetisi, kui aeglase toimega väetiste kasutamine on palju lihtsam ja vähem kaasahaarav? Kahjuks on aeglaselt eralduvad väetised tavaliselt kallimad ja pealegi ei võimalda need reguleerida regulaarselt tarnitava väetise doosi vastav alt taime vajadustele.
Peale mullaväetiste on olemas ka leheväetisi. Taim omastab leheväetist palju kiiremini, kuid kõiki taimi ei saa sel viisil väetada.
Väetamissagedus ja väetise doseerimine
Potitaimede väetamineon vajalik eelkõige kõige tugevama kasvu perioodil, kõige sagedamini kevadest sügiseni.Kui taime väetamisvajadus on suur, tuleks väetist anda iga nädal (nt paljudele õistaimedele). Enamikku taimi tuleb aga väetada kord kahe nädala jooksul või isegi ainult kord kuus (kaktused ja sukulendid). Nii nagu väetamise sagedus, tuleb ka väetise doosid kohandada vastav alt valitud taimede vajadustele. Ärge unustage mitte kunagi kasutada väetise pakendil märgitud annustest suuremaid annuseid! Kui kasutate vähem väetist kui peaks, kasvab taim parimal juhul aeglasem alt või õitseb vähem. Liiga palju väetist võib olla väga ohtlik.
Üleväetamine võib põhjustada rohkem kahju kui väetamata jätmine. Liiga palju väetist võib taime isegi tappa! Ärge kunagi ületage tootja soovitatud väetiste annuseid.
Ül altoodud märkused väetamissageduse kohta käivad ilmselgelt ainult kiiretoimeliste väetiste kohta. Aeglaselt vabastavaid väetisi anname palju harvemini, osa neist tuleb mulda panna kord aastas, kasvuperioodi alguses.
Potitaimede väetamine talvel
Enamikku potitaimi ei tohiks talvel sööta, kuna need on siis puhkeseisundis. Väetamist alustame märtsis, kui taimed hakkavad uusi lehti välja panema, ning lõpetame augusti ja septembri vahetusel. Pea meeles, et väetamine ei kompenseeri taimele valguse, niiskuse või piisava temperatuuri puudumist. Mida kehvemad on kasvutingimused, seda aeglasem alt omastab taim substraadis sisalduvaid toitaineid, st vajab harvemat väetamist.
Erandiks ül altoodud reeglist on vähesed taimed, mis õitsevad talvel ja ei vaja puhkeperioodi.
