Mulla hapetustamineon oluline protseduur aiataimede kasvatamisel. Enamikule taimedest meeldib muld, mille pH on lähedane neutraalsele (pH 6,5–7,2).Kui muld on liiga happeline , ei saa need taimed vajalikke toitaineid kätte, kasvavad halvasti ja haigestuvad. Vaadakemida teha pinnase hapetustamiseksjamillal teha hapetustöötlust , et see tooks aias suurimat kasu
Millal ja millega pinnast hapestada?
Joon. pixabay.com/depositphotos.com
Millal on pinnase hapetustamine vajalik?
Pinnase pH mõõtmist saab teha happemõõturiga või esitades mullaproovid laboratoorseks analüüsiks.Kui mulla pH on aias kasvatatavate taimede puhul soovitatust madalam, tuleks teha hapetustamine .
Vajadust aias pinnase hapetustamiseksvõivad teavitada ka eranditult happelisel pinnasel kasvavad umbrohud.Happelistel muldadel kasvavad indikaatortaimed on:põld-hapuoblikas, hapuoblikas, põld-võilill, võsuline, heinamaa-rebasesaba, karikakrad, koorikkull, põldpüreeter, põld-eos, iga-aastane juuni. Nende umbrohtude esinemine onmärk sellest, et maa tuleb hapestada
Kui hakkame juurvilja kasvatama, siis tasub tähelepanu pöörata sellele, et köögiviljade soovitatav mulla pH jääb tavaliselt vahemikku 6,0-6,5. Kõrge k altsiumisisaldus mullas tagab enamiku köögiviljataimede õige toitumistaseme, seetõttu onköögiviljakasvatuseks mulla ettevalmistamise korral väga oluline mulla hapestamise töötlemine
Siiski on taimi, mis nõuavad happelist mulda ja kasvavad hästi ainult sellistel muldadel. Seetõttu ei tehtapinnase hapetustselliste taimede kasvatamisel nagu mustikas, rododendron, asalea, kanarbik ja okaspuud. Nende taimede huvides on sageli vaja teha vastupidist, st mulda hapestada.
Millal ja kuidas mulda hapestada?
Mulda saab hapestada kahel perioodil:
- sügisel pärast maatüki koristamist,
- kevadel enne kasvatamise algust
Mulla hapetustamist teostame vähem alt 3-4 nädalat enne planeeritud seemnete külvamist või taimede istutamistOlenev alt pinnase pH-st, sobiv alt valitud doosid kasutatakse väetisi. Laotage väetised ühtlaselt üle mullapinna ja segage see võimalusel ülemise mullakihiga.
Kuidas pinnast hapestada?
Mulla happesuse vähendamiseks saab kasutada k altsiumväetisi , mis jagunevad karbonaat- ja hapnikväetisteks
K altsiumoksiidväetisi(sisaldavad CaO, nt kustutamata lupja) on parem kasutada rasketel muldadel. Neid tuleb doseerida väga täpselt ja kasutada ettevaatlikult, sest nad reageerivad väga kiiresti, mis võib taimi kahjustada.
Seetõttu on harrastuskultuuridel aedades ja kõikjal kergetel muldadel soovitatav kasutadaaeglase toimega karbonaatväetisi(sisaldavad CaCO3nt põllumajanduslik maa lubjakivi või väetise kriit)
K altsiumväetiste hapetust vähendavad omadusedmäärab ka nende jahvatusaste. Ja nii, mida peenem on jahvatatud väetis, seda rohkem happesust vähendav on muld.
Granuleeritud kriidilubi saab mulla hapetustamiseks osta kõige sagedamini aianduspoodidest. See on toode, mis sisaldab 48% kogu k altsiumoksiidist (CaO k altsiumkarbonaadi kujul). Selline lubi avaldab positiivset mõju mulla füüsikalistele omadustele ja selle kasutamine parandab lisaks selle struktuuri. Huvitavaks ettepanekuks mulla hapetustamiseks on ka väetis, mis ühendab granuleeritud lubja toime humiinhapete ja kasulike mikroorganismidega, nn.Laimi mikrofloora 3in1 (uus firm alt Florovit).
Dolomiitisaab kasutada ka pinnase hapetustamiseks, mis annab ka palju magneesiumi. Dolomiit on looduslik k altsiumväetis, mida saadakse k altsiumi ja magneesiumi kivimite jahvatamisel.Pinnase hapestamisega dolomiidiga parandame lisaks selle õhu- ja veemahtuvustDolomiit toimib aeglaselt, parandades mulla struktuuri ja luues soodsad tingimused mikroorganismide arenguks. Jahvatatud dolomiidi puhul tuleks kasutada doose 0,8-2,1 kg 10 m² kohta. Kogus oleneb muidugi mulla pH-st ja tüübist ning magneesiumisisaldusest ning täpsed doseerimissoovitused leiate väetise pakendilt
Pinnast saab hapestada puutuhagaSelle koostises on 20–50% k altsiumkarbonaati ja lisaks fosforit. Väetisena on kõige parem kasutada puutuhka varakevadel, kuid pidage meeles, et seda ei tohi puistata idanevatele taimedele, mis võivad neid kahjustada.Kui meie pinnas on väga happeline, on tuhadoos 80 g 1 m² kohta. Segage tuhk pinnase pealmise kihiga 10 cm sügavusele.
Fantastiline uus lahendus!
Hiljuti on aednikele saadavaluus, väga lihtne viis aias pinnase hapetustamiseks . See on mulla hapetusaine. PH + substraat, mida kasutatakse sarnaselt lahustuva väetisega
Pakendi sisu ehk 100 ml preparaati tuleb segada 10 liitri veega. Sellega saab kasta 10 m² aiapinda. See peaks suurendama mulla reaktsiooni +1 pH võrra (saadud tulemus võib siiski veidi erineda sõltuv alt aia mulla tüübist ja struktuurist).
Nii saame maad ette valmistada köögivilja- ja viljapuude, aga ka vesipõõsaste ja aias juba kasvavate puude kasvatamiseks. See on ka suurepärane viis murul olevast samblast vabanemiseks, mille põhjuseks on tavaliselt murul kasvav liiga happeline pinnas.
Kasutamine hapestab pH + on palju lihtsam kui lupjamine ja annab kiirema tulemuse . Eriti kui me ei tea, millist tüüpi lubi valida ja millistes annustes seda kasutada. Spetsiaalselt aednikele valmistatud pH + hapetusaine vabastab meid seda tüüpi dilemmast.
MSc ins. Joanna Białowąs
