Spinat (Spinacia oleraceae) on kahekojaline taim, mis moodustab lihavatest lehtedest söödava roseti. Olenev alt sordist võivad spinatilehed olla kolmnurkse või ovaalse kujuga ning leht sile või kortsus. Huvitav sort on punaste lehtede ja soontega spinat (Bordeaux F1). Lehepind on kõigil sortidel läikiv. Lühikese kasvuperioodi tõttu kasvatatakse spinatit vahekultuurina või eelviljana.
Sisu:
Parim koht spinati jaoks on vaikne, soe, veidi varjuline koht ning muld on raskem, viljakas, paraj alt niiske, neutraalse pH-ga. Spinat kasvab hästi esimesel või teisel aastal pärast sõnnikut.
Spinat on lühikese päeva taim, seega pidage meeles, et kõrge temperatuur, pikad päevad ja väike sademete hulk halvendavad selle kvaliteeti ja põhjustavad seemnevõrsete enneaegset väljalöömist. Seetõttu me suvel spinatit ei kasvata. Taimede kasvuks on optimaalne temperatuur 15-18oC ning istikud taluvad temperatuurilangusi isegi -6oC. Sel põhjusel saame spinatit kasvatada varakevadel, hilissügisel ja isegi talvel.
Lühikese kasvuperioodi tõttu võib spinatit külvata varakevadel. See on hea eelvili kurgile, tomatile, suvikõrvitsale ja hiina kapsale. Järelviljana tunneb end hästi varase kartuli, kapsa, porgandi, herneste ja ubade järel.
Spinati jaoks on soodsad oad, kapsas, pastinaak, tomat, porrulauk, kaalikas, redis, seller, suvikõrvits, rabarber, kummel, maasikad, tüümian, soolane ja piparmünt.
Spinati seemneid võib külvata praktiliselt aastaringselt, võttes arvesse koristuskuupäeva: suviseks saagikoristuseks (aprilli alguses), sügiseks (augusti alguses) ja talveks ( august/september). Katte alla saame spinatit külvata juba märtsis. Seemned külvatakse umbes 2 cm sügavusele, üsna tihed alt, ridadena iga 20-30 cm järel. Umbes 2 nädala pärast peaksid seemned idanema.
Kõige populaarsem on sügisene külvikuupäev, et talvel värskeid lehti nautida. Talvises spinatikasvatuses, kui lumevaba talv on paljutõotav, on hea taimed katta näiteks agrotekstiiliga, et kaitsta neid külma tuule käes kuivamise ja päikese käes kõrbemise eest. Hästi talvitavate sortide hulka kuuluvad muu hulgas Talvegigant, Greta F1 või Monnopa.
Spinat pole eriti nõudlik. Kastmine, umbrohutõrje ja mulla kobestamine on põhimõtteliselt kõik, mida pead tegema, et see oleks terve. Kuna spinati külvamiseks mõeldud mulla harimine peaks olema ettevaatlik ja muld viljakas, ei ole vaja taimi pealisväetisega täiendada. Vajadusel on aga kõige parem toita neid looduslike preparaatidega, nagu biohuumus, vedelsõnnik või taimeekstraktid. Mineraalväetamist kasutame ainult siis, kui on vaja pinnase puudujääke täiendada
Mitte ainult aiaomanikud ei saa nautida värsket spinatit aastaringselt. Vaja on vaid veidi varjutatud aknalauda või rõdu, potti viljaka mullaga ja ongi valmis! Võime külvata seemneid regulaarselt, iga 2 nädala tagant, nii et meil on ikka värsked lehed. Huvitavaks alternatiiviks traditsioonilistele sortidele on nn beebilehed ehk noorte lehtede faasis koristamiseks mõeldud sordid. Neid ei saa mitte ainult palju kiiremini koristada, vaid need sisaldavad ka rohkem toitaineid kui traditsioonilised sordid. Huvitavamad meie kliimas kasvatamiseks kohanenud beebilehed on järgmised sordid: PV 1449 F1, Maya F1, Kyowa F1, Yuma F1 ja Inca F1. Potis olev spinat ei vaja rohkem tähelepanu kui teised taimed. Piisab korrapärasest kastmisest ja väetamisest
Võime regulaarselt koguda noori lehti või lõigata ära kõik rosetid umbes 6-8 nädalat pärast külvi. Oluline on koristamise hetk - tingimata enne õitsemist. Kui viivitame veidigi, muutuvad lehed kibedaks ja tarbimiskõlbmatuks.