Viljapuud pole mitte ainult meie aia kaunis kaunistus, vaid saavad kasu ka maitsvatest ja tervislikest puuviljadest. Üha populaarsem on istutada aedadesse viljapuid nagu õunapuud, kirsid, pirnipuud, aprikoosid, virsikud ja ploomid. Nende eest hoolitsemine pole nii keeruline, kui võib tunduda, piisab, kui järgida vastavatele aastaaegadele määratud ülesannete ajakava.Viljapuude hinnad kõiguvad paarikümne ja mitmekümne zloti vahel. Odavamaid istikuid leiab suurematest poodidest, kallimaid aga aianduspoodidest, aga ka turgudelt või basaaridelt. Viimaste puhul on meil suurem usaldus nende kvaliteedi ja vastuvõtmise võimaluste suhtes
Viljapuude istikud tulevad kahel kujul, mõnda müüakse avatud juurestikuga, teisi müüakse pottides, mille juured on maas. Katmata juurestikuga viljapuude istutamine peaks toimuma puhkeperioodil, s.o varakevadel (märts-aprill) või sügisel (november). Potis kasvanud puid võib istutada aastaringselt, kuid kõige parem on seda teha kevadel
Viljapuudele omaks võtta ja edaspidi mahlases viljas toota, tasub nende istutamiseks valida päikeseline koht. Istutuskohta tuleks kaevata iga 1 meetri järel 60 cm auk, olenev alt mulla viljakuse tüübist ja juurestiku suurusest.Auk tasub täita kompostiga segatud viljaka mullaga. Kui juurestik on paljastatud, on hea mõte kuivanud juured enne maasse istutamist kärpida. Lõpus tallame mattunud pinnase, tekitades väikese süvendi ja kastame seda põhjalikult
Ilusa vaate nautimiseks viljapuude ja rikkaliku saagi koristamisel on mõned tuntud reeglid, mida peaksite järgima. Puid tuleks süstemaatiliselt kärpida ja hoolitseda selle eest, et sobiva pritsimise abil ei tekiks haigusi. Puude kastmise võib vähendada iganädalaseks tööks, kuna neile ei meeldi liiga märg pinnas. Muidugi oleneb see õhutemperatuurist ja mulla kvaliteedist. Kevadel võib puule anda ka täiendavaid mineraalaineid spetsiaalse väetise näol. Lisaks sellele, et viljad näevad head välja, tasub ka puu seemikut pookida
Noored viljapuud tuleks varustada täiendava koguse mineraalidega, mis on vajalikud oksa õigeks laienemiseks, et luua korralikult arenenud puuvõra.Väetist tuleks kasutada mais ja juunis. Tasub valida õiged, juba valmistatud väetisesegud, mis sisaldavad õiges vahekorras mineraalaineid. Vanematele puudele antakse igal kevadel mineraalväetist. Orgaanilist väetist, st sõnnikut ja komposti kasutatakse mitte rohkem kui iga 3-4 aasta tagant. Mulla liigse hapestumise korral võib mulda ka sügisel lupjata. See on protseduur, mida tehakse samuti mitte rohkem kui iga 3-4 aasta tagant.
Viljapuude pügamine on üks olulisemaid ravimeetodeid, mis mõjutab nende seisundit ja viljade kvaliteeti. Esimesed lõiked tasub teha varakevadel. Vabaneda tuleks kõikidest ristunud okstest, samuti kahjustatud ja murdunud okstest. Kui puud hakkavad vilja kandma, tasub meeles pidada vilja harvendust. See mõjutab positiivselt mahajäänud viljade kvaliteeti ning hoiab ära ka okste murdumise nende liigse mõjul ning vähendab ka haigusi. Kui oleme viljad ära korjanud, saame kahjustatud ja ristunud oksi õrn alt pügada.