Botaanilisest aspektist vaadatuna ei moodusta samblikud iseseisvat taksonoomilist üksust, vaid neid kirjeldatakse kui vetikate ja seente sümbioosi. Kõigile nendele organismidele määratakse sellega seoses ülesanded.Seen loob kasvu sisekeha ja kaitseb vetikaid kuivamise ja mehaaniliste kahjustuste eestVetikad omakorda toodavad suhkrut (fotosünteesi käigus) ja annavad seeläbi toitu.
Samblikel puuduvad juured, mille kaudu nad saaksid vett imada ja nad ei ole mingil viisil kaitstud kuivamise eest. Nad imavad vett nagu käsn vihmast või udust ning hiljem, kui vaja, muudavad selle uduks ja elavad talveunes rasked hetked üle. See on teatud mõttes samblike pikaealisuse saladus, sest eelnimetatud taktikat omaks võttes võivad nad ellu jääda mitukümmend aastat
Muidugi, nagu võite kergesti arvata, on samblike kasvutempo väga aeglane. Aeg aga ei mängi nende jaoks mingit rolli, mida tõendavad muu hulgas tõsiasi, et need on organismid, mis asustavad peaaegu kõiki kohti Maal ürgajast peale.
Samblikud on teedrajavad organismid, sest nad kasvavad tingimustes, milles teistel organismidel pole võimalustNeid võib leida puudel, kividel, betoonil. Need kasvavad vanadel taradel ja katustel, meenutades esmapilgul kesta või isegi hallitust.
Mõnikord moonutavad nad kaetud objekti, mõnikord muudavad selle ilusamaks, on kindel, et nad ei kahjusta taimed. Kuna samblikud ei ole parasiidid, ei ime nad peremeestaimedelt vett ega toitaineidMõned samblikuliigid eelistavad kuuse, kase või lepa hapukoort, teised aga vahtra või leedri leeliselist koort.
Samblikud on usaldusväärsed õhusaaste bioindikaatorid. Need on väga tundlikud eelkõige väävliühendite, st tööstuse ja autotööstuse poolt eralduvate saasteainete suhtes.Seetõttu neid organisme väga tööstuslikult arenenud linnastutes ja linnakeskustes peaaegu ei esineMeie riigis elab umbes 1600 samblikuliiki, millest paljud on range kaitse all.
Samblikud moodustavad talluseid, mis koosnevad tihed alt põimunud niitidest, mis kaitsevad vetikaid. Vetikate all on tuum, mis on lõdv alt seotud seente kiht.Sambliku põhjas on kleepuvad karvad, mis ühendavad keha substraadigaHuvitaval kombel võivad samblikud paljuneda seksuaalselt ja aseksuaalselt.
Kui samblik paljuneb aseksuaalselt, hajuvad samblikuosakesed tuule või vihma toimel laiali. Sel eesmärgil loob kasv pinnale spetsiaalsed struktuurid. Need on isiidiad, st väikesed koonusekujulised väljakasvud, mis eraldudes võivad moodustada uue organismi,ja soredia (teise nimega bluffid), st üksikud vetikarakud, mis on põimunud mütseelihüüfidega, kujul pulbrist. Neid kannab tuul.