Pelargoniumid Pelargooniumi võib seostada meie vanavanaemade ajaga, samas kui uutel atraktiivsetel sortidel on võimalus saada kaasaegse lilleturu hitiks. Uued tähekujuliste õitega sordid, maaliliselt laigulised või kahevärvilised lõhuvad rõdude ja terrasside taimekaunistuste skemaatilisust.Nende fotofiilsete ja püsiv alt õitsevate taimede sadade erinevate vormide hulgas on moes roosad, lillad ja punased pelargoonid.
Filigraansed tähekujulised pelargoonid Stellar rühmast, mille kroonlehed on kitsad ja terava otsaga, kuuluvad nüüd rõdutaimede "esimesse liigasse".Nende ažuursed kerakujulised õisikud kerkivad kõrgele lehtede kohale ning tervik loob mulje ootamatust kergusest. Kuna lilled on õrnad, ei näe nad eem alt nii muljetavaldavad kui populaarsed peenrad (triibulised) või luuderohulehised pelargoonid, mis loovad kastidesse muljetavaldavad kaskaadid.
Sama ihaldatud pelargoonide rühm on hiljuti aretatud Angeleyes seeria. Tema sortide õisi iseloomustab huvitav muster, sageli on need kahevärvilised ja meenutavad liblikaid. Nad õitsevad kogu suve. Taime harjumus on kompaktne, poolkerakujuline, kõrgus ei ületa 25 cm.Erinev alt enamikust pelargoonidest ei talu nad intensiivset väetamistPiisab, kui toita neid iga 2 nädala järel vedela liitväetise lahusega pakendil märgitud doosist kaks korda väiksemas koguses
Absoluutne uudsus on soodusrühma pelargoonium 'Mosaic Purple', mis on saadud triibulisest pelargooniumist P.tsooniline. Selle punase, roosa ja valge värvi triibulised ja täpilised kroonlehed näivad olevat värvitud. Seda sorti istutatakse üksikult ja koos verbenaga.
Uusi aretussaavutusi võib märgata ka suureõieliste pelargoonide ehk ka inglise omade rühmas. Seni on neid käsitletud toataimedena, kuid nüüd pole sugugi haruldane neid suvel õue panna.Õitsevad märtsis ja siis kaunistavad nende lummavad õied aknalaudadel, kuid mai teisel poolel hakkavad nad õue ilmuma.
Nende avamaal kasvatamise edukus sõltub suuresti ilmastiku kulgemisest. Nende pidevaks õitsemiseks kuni esimese külmani on vaja suhteliselt jahedaid öid. Lihts alt meie laiuskraadidel pole selle tingimuse täitmine tavaliselt keeruline.
Pelargoonide õige hooldus on pool võitu
Geraniumidele meeldivad päikeselised ja poolvarjulised kohad. Mida rohkem valgust ja soojust see õitseb, seda rohkem ta õitseb. Rõdupelargoonide jaoks sobivad kõige paremini suured veepaagiga potid või kastid (20 x 100 cm).
Sellesse konteinerisse mahub 5 taime. Selle kõrgus peaks olema ca 18 cm, et juurtel oleks hea juurdepääs veele ja toitainetele.Postkaste saab varuda 19. sajandi teisel poolel. mai. Kasutatakse hea kvaliteediga substraati või pelargoonide jaoks spetsiaalset substraati
Geraaniumid õitsevad rikkalikult, kui toidame neid mitmekomponendilise vedelväetise lahusega iga 8–14 päeva järel. Pleekinud õite eemaldamine stimuleerib uute pungade teket. Kastmist tuleks teha ainult siis, kui maapind on kuiv. Pelargoonidele ei meeldi "märjad jalad".
Kui tahame esile tõsta kõiki uute pelargooniumisortide eeliseid, tuleks need istutada koos seltsiliste taimedega. Peame kasutama suuremat potti, mis sisaldab ka verbena või plektrant.Pelargoonidele sobivad ka: sinine brachykomeBrachycome multifida,Peruu violetne heliotroopHeliotropium arborescens,Yellow SanvitaliaSanvit alia procumbensja hõbedane karvane hellessHelichrysum petiolare.
Kuigi pelargooniumisortide valik on tohutu, hilinevad uued tulijad.Lisaks kuuluvad taimede "leiutised" registreerimisele, mis takistab tootjatel neid ilma litsentsi ostmata paljundadaHuvitavamad on kindlasti kahe- või kolmevärviliste lehtedega sordid, nt. "Frank Headley" (roheline), "Vancouver Centennial" (punane-roheline) või "Contrast" (valge-punane-roheline).
